Treener Liilian Jaaniste

Hoides IRONMAN võistluse emotsiooni veel tugevalt üleval, on hea hakata mõtlema vaikselt uue hooaja eesmärkkide ja ettevalmistuse peale! 😎📋

Kui Sa tunned, et soovid samuti järgmine aasta saada osa sellest vägevast sündmusest või alustades sammsammult väiksematest üritustest aga Sa ei tea, kust täpselt ja kuidas peaks peale hakkama.. siis küsi julgelt abi!

Olen kvalifitseeritud triatloni- ja ujumistreener (EKR 5 kutsetase) - viin läbi ujumise grupi- ja eratunde, kirjutan treeningkavasid (üldkavad / personaalkavad) erinevatele triatloni distantsidele + ka ainult ujumise- ja jooksukavasod eraldi. 🏊🚴‍♀️🏃‍♂️

Triatlon on mitmekülgne kombineeritud vastupidavusala, millele tasub läheneda teadlikult treenides, et ennetada vigastuste ja ülekoormuse teket. Teadliku treenimisega on võimalik saavutada väga häid tulemusi - on see eesmärk siis endale seatud kindla ajaga lõpetamine, hea enesetundega raja läbimine või lihtsalt väljakutse distants edukalt üle elada 😅

Parim on alustada juba septembrist-oktoobrist, et ettevalmistus saaks tugevama vastupidavusliku ja tehnika arendamisele pühendatud põhja alla. 🍁

Kirjuta mulle oma soovist ja vaatame koos plaanile peale!

https://www.veeloom.ee/treeningkavad/

Minu hooaja põhivõistlus IRONMAN 70.3 - TEHTUD! 🦸‍♀️

Hommik algas väsinult, magada õnnestus eelnevad ööd juba lühidalt.
Hommikul oli süda paha, toit läks raskelt alla, ilmselt ärevus sees.
Püüdsin end rahustada erinevate mõtetega, sest ma ometi ju tean, mida ma teen.
Lubati väga rasket ilma, mis tekitas veel omakorda ärevust, et mida oleks mõistlik nt rattarajal või jooksul selga panna, ujumas oled nagunii märg ja pole vahet. 😅
Ettevalmistuses mõtlesin kõik väga läbi, võib olla ülegi. Toimetasin läbimõeldult.
Stardi eel motivatsiooni kõned on Ironman üritusel ikkagi megad- no nii südamesse lähevad! Puudutab õiget kohta! Vaib on võimas!

Ujumine 1.9 km- vesi 18C, väga ok, püüdsin hoida ühtlast tempot, ja no otse ujumine oli muidugi oluline (kella järgi ujusin 2075m), kollaseid poisid enamvähem nägin, valgeid ei näinud. Ise ei jäänud rahule, midagi hullu ka ei olnud.
Aeg 0:36
Veest väljudes oli hästi oluline anda perele tribüüni ääres plaksu! Ühe plaksu sain jooksu pealt kätte ja jooksin edasi .. ja nii kripeldama jäi, et teistele ei õnnestunud ulatuda see hetk, pöörasin ringi ja jooksin tagasi, püüdsin teisele kahele ka ikka plaksu anda, ilma ei saanud edasi minna lihtsalt 😅 nägin, kuidas emotsioon tõusis mõlemal poolel kohe! 💛

T1- tegin väga läbimõeldult ja rahulikult. Kuivatasin, mõtlesin, sättisin 😊
Pikad varrukad, õhuke vihma-tuulekindel jope, varbad kuivaks, kuivad sokid jne.
Alalt väljudes oli mul numbrivöö paber katki läinud nii et rippus ühe aasa otsas ainult. Lükkasin küünega paberile augu sisse ja kinnitasin uuesti vööle kahele aasale tagasi😅 mis seal ikka. Aeg läks lihtsalt..

Ratas 90 km- vihm- tuul- vihm- tuul. Motivatsioonisirged vastu tuult ja küljelt. Kurvides olin väga ettevaatlik, valgete joonte peale ka ei tohtinud minna, sest on ülilibedad + enamus rajast olid autode sisse sõidetud radadel lombid sees, kus ka sõitta polnud mõistlik, kes seda veeliugu siis rattaga soovib.. ehk siis päris keeruline oli püsida "õiges" kohas teel. Enamus sõitsid rattaga mööda nagu postist 😅 uskumatu lihtsalt. Mihkli tuulejakk (mille võtsin hommikul ikkagi eraldi kaasa) oli mul nagu purjelipp, mis loperdas tuuletakistusena. Aa ja kett tuli mul Rocca ees viaduktil maha. Suutsin käikkudega tekitada olukorra, kus järsku kiilus kett kuskile vahele kinni ja ei saanud enam edasi ega tagasi vändata.. ruttu king lahti ja jalg maha, olin tõusule just jõudnud- õnneks ei veerenud selg ees tagasi alla. Sättisin mäkerdamisi keti tagasi peale ja sõit jätkus, nüüd lihtsalt üliõliste kätega, püüdsin mitte sõidu ajal nägu hõõruda.. 😅
Vaieldamatult parim koht rajal oli Vääna-Tutermaa mõne km lõik, kus oli ainsana tuul tagant ja oli nii hea sõitta!
Õnneks sai see 90 tehtud.. rohkem ei oleks sel päeval tahtnud sõitta..
Aeg 3:20

T2- kõndisin kohe rattalt maha joostes (oleks võinud joosta aga polnud mingisugust tunnet seda teha). Mul ei tulnud üldse meelde, kus mu rattakoht on.. kõndisin umbes selles suunas ja pikkamisi leidsin üles. Kõnd-sörkisin vaikselt oma koti juurde. Rahulik kuivatamine, kuivad sokid ja tossud olid megad! Geelid taskusse ja minek..

Jooks 21 km- Alguses oli isegi üllatavalt ok, ilmselt selles, et juba kõndisin T2-s pikalt ja kuidagi oli sellest ilmselt abi. Jälgisin oma etteantud toitumisplaani hoolega ja see toimis hästi.
Vaja oli joosta 2 ringi. Esimene ring, noh enamvähem.. teine ring oli küll juba mega raske, enam ei jõudnud lehvitada ega naeratada vaid lihtsalt lugesin kilomeetreid lõpuni. Võimalusel jõin kanapuljongit (mis oli niii hea!) ja sõin geele. Mitu korda juurdlesin, et miks ei võiks mõnda kergemat ala teha.. nt mõni tund aeroobikat nädalas.. miks küll. Ei saanud küsimusele vastust. Raske oli ja pingutama pidi.
Kujutasin juba ette, kuidas ma finišhisse jõuan.. nii väga ootasin juba.
Aeg 2:20

Ja see finišh lõpuks tuli!
Aeg 6:39
Eesmärk täidetud: teha üritus läbi pigem hea tundega, läbimõeldult, pigem rahulikult ja 6-7 vahele. Läks täppi.
Jah, vahetusalad oleksin võinud teha kõvasti kiiremini aga ei tundnud sel hetkel vajadust tormata.
Võistlustoitumisega läks seekord nagu rusikas silma aukku! Mega suured tänu ENERVIT Reiko Männikule, kes sättis mulle plaani paikka ja see toimis - maitses imehästi! Ise oleksin seal kombotanud erinevate asjadega..

SUUR- SUUR tänu kõigile kaasaelajatele!
Teid oli näha ja tunda igal sammul, nii ujumas tribüünidel, kui rattaraja Saue erinevatel lõikkudel! Jooksurada oli täiesti kaasaelajaid täis- üli äge! Nii suur tänu teile, sellest ergutusest oli nii palju abi väsimusega võitlemisel!

Palju õnne kõigile minu õpilastele, kes teid oli IM ja IM 70.3 rajal 22+ (kes individuaalidel, kes tiimides)!
Super suured õnnesoovid teile! Ma olen niii- nii uhke teie üle!!! 💛

Ja kõige suurem tänu läheb alati minu perele, kes te olete pidanud selle spordirütmiga kaasas käima 💛🙏😅

Meie pere Ironman sai tehtud:
2x Ironkids (1 jooksis 1.5 km ja teine 850m- oli veel pahanegi, et ei saanud pikemalt joosta)
1x Ironman (Mihkel tegi super aja- 11:47!)
1x Ironman 70.3 (minu aeg 6:39)

Kas järgmine aasta uuele? - elame näeme! 😅
Täna taastume..

IRONMAN 70.3
UJ 1.9 km - RA 90 km - JO 21 km
🏊‍♀️🚴‍♀️🏃‍♀️
Täna Raku järvest start - sõit Saue suunal ja sealt linna poole. Hea on tulla kaasa elama Paldiski mnt äärde, Rocca ümbrusesse, jooks on Stroomiranna kergliiklusteel.

Kui tõmbad äpp storest alla Ironman Tracker äpi siis trackeri all saab panna minu nime või nr 404 ning teekonda on võimalik mõnusalt jälgida stardist finišhini terve päev! 🥳
Äpis ütleb ära ka päris täpse eeldatud finišheerimise aja 😊

Tule kaasa elama!
Super palju edu ja jõudu meile kõigile, kes täna on rajal!
Ära unusta võistluse ajal palju naeratada ja nautida sündmust! 😍😁

Triatloni festival on alanud! 🥳
Trennid tehtud! -.. nii palju kui oleme pere, olme ja töö kõrvalt jõudnud 🙃
Treeningmaht on selgelt tõusnud viimasel aastal.
Jah, meil on olnud trenne, mis on jäänud tegemata, sest oleme pidanud valima, mis on päriselt ja suures pildis tähtsam sel hetkel aga samas oleme olnud tublid ja palju ka läbi suure organiseerimise pigistanud selle aja endale.
Trennid on olnud mõnusad, rasked kaa aga see on see hetk päevas iseendaga ja see on nii palju väärt! 💛
Nüüd on hooaja põhivõistlus ukse ees ja põgeneda pole kuskile 😅

Lastel oli Ironkids juba ära 💪😅
Nüüd on meie etteaste..

Laupäeva hommikul on täispikal Ironmanil (UJ 3.8 km - RA 180 km - JO 42 km) stardis Mihkel Jaaniste! 😊
Pühapäeva hommikul stardin mina poolpikale distantsile (UJ 1.9 km - RA 90 km - JO 21 km).

Eesmärk: läbida üritus hea tundega, jääda terveks, nautida melu! Kui olen tubli, teen 6-7h sisse, Mihkel 12-13h.

Ilm tuleb huvitav, tuleb justkui kõikke aga rohkem vihma ja tuult. 🌫☔️

Kõigile rajalolijatele soovime palju jõudu ja vastupidavust!
Sõbrad, tuttavad - tulge raja kõrvale julgelt kaasa elama, sellest lisa ergutusest on rasketel hetkedel rajalolijatele vaimselt nii palju abiks! 💛🙏🥳

🔥 ÜLEMISTE ÖÖJOOKS - 21 km 🔥
Eelmine sügis early birdi tuhinaga kirja pandud üritus. Plaanis oli 10 km teha, sest see on nii lähedal IM-le.
Mõni aeg enne üritust tundus- sundis vajadus lastega logistiliselt ja organiseeringult plaanid ümber teha + 10 km tundus juba veidi igav 🙈
Riski bisness.
Eesmärk läbida meelelahutusliku trennina ühtlases tempos joostes alla 2h15.
Joosta 4 ringi koos umbse parkimismajaga üles-alla.
Start --》 pulss laes. Rütmi saavutamine võttis terve ringi.
Teine ring oli enamvähem, läks kiiresti. Joogipunktides karjuti "vodka, vodka" .. iga kord sealt möödudes püüdsin täiega kõrvu teritada ja aru saada, et mida nad siis täpsemalt pakuvad 😅😆 võis olla koka kui ka water. Mitte et keha vodka järgi janunenud oleks kuidagi 😅 endal oli naljakas lihtsalt. Seekord toetusin oma joogisüsteemile, mis oli seljakotiga kaasas, oli ülimugav sippida kui vajadust tekkis 😊 - soovitan!
3 ringile minek oli raskem.. sest sama pool oli veel vaja teha. Püüdsin ikka ühtlast rütmi hoida. Õnneks pulss oli nö normaliseerunud juba. Parkimismaja hakkas närvidele käima 😬 joosta jaksas aga tavapärast nautimist ei olnud.
Viimasele ringile. Väike jupp veel, tegelt km läksid pigem kiiresti. Igasugust tiirutamist oli palju ja aitas mõte, et siit rohkem ei tule täna 😅
Viimasel ringil nägin tempomeistrit 2:10 - hoidsin temast kinni ja püüdsin temaga püsida, nad olid toredad!
Lõpukiirendus on tavaliselt mu lemmik koht, lahe on suruda veel lõpuni palju torust tuleb aga peab oskama tabada ära seda õiget hetke, millal tempot tõsta, et enne lõpukaart energiast tühjaks ei jookseks 😅
Tehtud - aeg 2h08 - selle õhtu eesmärgid täidetud 😊
Pärast finišhit keha täitsa kange 😬 .. korralik taastumine on nüüd võtmesõna.

Tehtud sai:

2x lastejooks
2x poolmaraton (mina 2h08, Mihkel 1h36)

Järgmine võistlus kohe ukse ees --》
Mihkel 22.08 Ironman
Mina 23.08 Ironman 70.3
2x Ironkids

Jõudu kõigile Ironmanile minejatele, kohtume rajal! 💪😎
Ja kõik, kes pole rajal - TULGE MEILE RAJA ÄÄRDE KAASA ELAMA!
Seal on äge energia! 🔥🔥🔥

Kas Sa oled kunagi oma elus "tagasi" liikunud? 😳
Aasta oli u 2006 kui sportlikult mitmekülgselt arenenud noorena tegin valiku viievõistluse ja triatloni vahel.
Triatlon võitis- leidsin 21CC Triatloniklubi. 💛
Lisaks kolmele alale, leidsin palju ägedaid endale sarnaselt mõtlevaid inimesi. Pere tunne tekkis kiiresti.
Tundsin end hoitult ja osana klubi ühtehoidvast kogukonnast.

Treenimise kõrvalt pakuti üks hetk võimalust, et mind õpetatakse treeneriks!
Dea Lasting (Oja) õpetas klubi jaoks välja treenereid, tegime eksameid ja viisime palju- palju praktilise eesmärgistatusega tunde läbi.
2010 sain kvalifitseerituks paralleelselt ujumistreeneri kutsega.
Sel ajal olin juba alustanud täiskasvanute juhendamisega ja juurde tuli ka lastegrupp - mis oli sel hetkel kindlalt kõige raskem minu jaoks.. 🙈😅
Aga mul olid maailma kõige toredamad grupid! 😍

Tuli aasta 2012..
ees ootas TLÜ Kehakultuuri Bakalaureuse lõpetamine, lühiajaline Portugalis elamine ja pikemaajalisem Austraalia Working Holiday.🇭🇲
Pidin tegema otsuseid. Need olid juba siis minu jaoks jubedalt rasked.
Miski, mis on nii südames, sellest on nii raske loobuda nagu ikka! 🥺
Lahe oleks kui saaks kõikke korraga teha.
21CC-st lahkumine oli minu jaoks nagu pere maha jätmine- väga emotsionaalne ja raske otsus. Austraalias olles nägin veel unenägusid sellest tagant järgi. Süümepiinad olid täiesti.. vb imelik aga nii oli. 💔

Elu läks edasi.. Austraaliast tagasi tulles olid suuremat sorti tagasilöögid tervisega, mis sundis minema kohe täiskohaga tööle, et tervisekassa saaks esimesel võimalusel toetatud ja kallid operatsioonid, uuringud tehtud.
Tahtsin südames tagasi klubisse aga elu tegi sel hetkel omad käigud.. eks seda oli millegi jaoks vaja ja kõik läkski edasi kuidagi omasoodu.
Pärast laste saamist tundus kõik üldse kuidagi võimatu.
Müüsin põhimõtteliselt kõik oma triatloniga seonduvad asjad maha, sest laste kõrvalt tundus reaalselt, et ma enam kunagi ei sattu triatloni rajale. Uus elu oli keeranud mind nii endasse, et ei näinud kaugemale mähkmetest ja magamatusest. 😅
Et kellele seda vana maanteeratast veel keldris vaja hoida eks?

Aga üks hetk hakkas endast taas märkku andma triatloni huvi.. enda liigutamise võimalused ja soov on iga aastaga jälle tõusnud.
Minu endine treener Dea tuli oma kaksikutest tibudega mõned aastad tagasi minu juurde eratundidesse.. väikesed märgid, mida peab oskama märgata enda sees ja ümber.
See kevad saime perega käia 21CC kevadlaagris Mallorcal- äratundmisrõõm.. põhimõtted, lähenemine treenimisele ja väärtused klapivad, sest ma olen ju kasvanud selle sees mingi hetk..
Inspireerivad treenerid ja klubi rahvas- koht, kuhu soovid kuuluda ja tunne, et oled õiges kohas.. ma loodan südamest, et mu tunne ei eksi..

Pärast 14 aastat olen taas tagasi 21CC Triatloniklubis! 😍

Kui ka Sina soovid kuuluda 21CC-sse ja soovid liituda sügisest Sauel minu grupiga-
oled väga oodatud!

📍𝐔𝐮𝐞𝐝 𝐭𝐫𝐞𝐞𝐧𝐢𝐧𝐠𝐠𝐫𝐮𝐩𝐢𝐝 𝐨𝐨𝐭𝐚𝐯𝐚𝐝 𝐒𝐢𝐧𝐝! 🏊🚴🏃
Treeningud toimuvad minu juhendamisel ning ootan osalema nii 7–10-aastaseid lapsi kui ka täiskasvanuid.
Hooaeg algab juba 7. septembril!

👉 Registreeru ja vaata täpsemat infot siin:

Laste treeningud: https://21cc.ee/treeningud/lapsed/saue

Täiskasvanute treeningud: https://21cc.ee/treeningud/taiskasvanud/saue

Kuna vabu kohti on teatud arv ja osad on juba kinni siis tasub kiiresti mõelda ja tegutseda! 😅
Ootan teid!

TRIATLON KÕIGILE!
💛💛💛

Kuidas Sina tead, et on aeg Elus edasi liikuda? 🥺
Mina alati ei teagi.. aga tuleb usaldada oma Sisetunnet.
Aga kuidas Sa tead, et see Sisetunne juhatab õiges suunas?
Jällegi.. ega alati ei teagi eks? .. peab õppima Elu usaldama ja vaatama, kuhu see mind edasi kannab..
Palju on ebakindlust, kahtlemist, ülemõtlemist ja emotsioone, kergustunnet, raskustunnet, segaduses tunnet.. samas ka põnevil tunnet 🫤

Lõpetasin oma 7nda (?) hooaja Ujume Koos Ujumiskoolis ja sügisel samas rollis paraku ei jätka. 💦
Igasuguseid tähtsaid otsuseid vastu võtta on mulle alati olnud nii pagana raske. Nii ka seekord. Kui lõpuks saab midagi otsustatud siis ikka pärast väga väga pikka ja väga väga põhjalikku läbi mõtlemist, analüüsimist. Ja ikka on nii raske! Väga tihti mulle tundub, et teistel on kõikke nii palju lihtsam otsustada ja ilma pikema mõtlemiseta, süütunneteta.. ja mul ikka raske.

Minu teekond Ujume Koos Ujumiskoolis sai alguse kui teine laps oli just sündinud, alustasin tundide läbiviimist väikeses treenerite pundis Õismäe Ujulas ja Elamus Spaas.
Klubi metoodika vaimustas mind väga, sest olin sarnasel moel õppinud õpetama ka Austraalias olles (treenerina vees) ja klubi pööras juba siis väga palju tähelepanu õpetamisel veeohutusele 🛟, mis on mulle lapsepõlvest saati olnud erinevatel põhjustel väga hingelähedane teema. Sel hetkel ei teinud seda sellisel moel minu teada ükski teine klubi Eestis. See kõnetas mind sügavuti ja olin kiiresti hingega asja juures.
Üks hetk tõi elu mind Sauele, tunnid jätkusid ja lisaks eelkooli- ja koolilastele lisandusid taas täiskasvanute tunnid (lahe! täiskasvanute õpetamisest ma kunagi 2008a oma treeneri töös alustasin!) 😍
Lisaks tundidele sai viia läbi mitmeid vahvaid lastelaagreid nii Sauel kui ka Haaberstis!
Erineval tasemel täiskasvanuid, kes on minu tundidest viimaste aastate jooksul läbi käinud.. on kümneid ja kümneid.. kes on tulnud kohale spetsiaalselt Haapsalust, Viimsist ja kesklinnast, kes kohe maja kõrvalt.. kõik naabrid on läbi käinud või käivad jätkuvalt :D
Kes on saanud üle veehirmust, omandanud ujumisoskuse, erinevad stiilid iseseisvaks või koos treenimiseks, triatleedid, kes käivad võistlustel..
Klubis õpetamine on andnud mulle suure võimaluse töö käigus tutvuda nii paljude ägedate inimestega, kelle õpetamine pakub nii suurt rõõmu ja sisemist rahulolu.. et tekib küsimus, et miks ma siis edasi liigun kui kõik on ju ometi hästi?
Mingi hetk ma usun, et nii mõnigi meist tunneb, et selleks, et oma töös või eluteel edasi areneda, on vaja uusi väljakutseid vastu võtta, mugavustsoonist välja astuda ja teha järgmine samm.. samm edasi.. 👣

Ma olen nii siiralt tänulik Sulle Julia, et Sa usaldasid mind ja andsid mulle võimaluse teha oma tööd, mida armastan! 💙
Mul on nii südamest kahju jätta maha oma grupid, sest kõik nad on ajaga nii südamesse pugenud ja nii kahju on neid kellelegi teisele edasi anda. Siinjuures püüan mõelda südamega ja samas kasutada ka oma pead. 💛

Ujume Koos Ujumiskool on alati mul südames ja elame näeme, mida elu toob. 🩵
Aitäh kõigile lastele, laste vanematele, täiskasvanutele, kes te minu tundides olete käinud ja oma lapsi toonud!

Kallid olete ja näeme veel! 💛

Elu on Seiklus.. Seiklused jätkuvad!
Mis saab edasi.. saate varsti teada 🙃

METSATRIATLON 2026 🌴🍀
Baltimaade ekstreemseim triatlon.
Klassikaline tiim - Tark ei torma 😁 taaskord.

Äratus 03:50.
Laste äratus 04:00.
Riidesse- sõidame! Õnneks me olime 2 km sündmuskeskusest, glämpingus.
Magasime 3-4h aga tunne, et päriselt ei maganud, sai silmad kinni lebada. Sama nagu eelmine aasta, imelik.
Kiire banaan sisse, väike geel. Piisab.
Ähijärve vesi 20C- see aasta ei hakanud üle mõtlema ja läksin kalipsoga (eelmine aasta oli 21C ja hakkas jubedalt palav).
Ujumine ei olnud midagi ekstreemset- kõige lihtsam ala neist kolmest sellises võistlusformaadis!

05:00 - Massistart ja püüdsin teha oma ujumist nii palju kui õnnestus- väga nägin vaeva otse ujumisega ja ökonoomsusega.
2 x 1.9 km ringi- Australian exit välja jooksmisega kaldal.
Esimene ring 34min, teine ring 37 min.
Aeg 1h11- 3.8 km

Urmo läks rattale - teda ootas ees väljakutsuvad 180 km maastikurattaga mööda väga keerulist Lõuna-Eesti maastikku.
Kell oli u 8 hommikul kui Urmo helistas- see ei saanud midagi head olla! 😳
Ta oli sõitnud üle mingisuguse traadi, mis keris tal edasiliikumisel mitmekordselt ümber taga käiguvahetuse ja rehvi ning tagumine käikkar sisuliselt plahvatas kildudeks! Üks üliabivalmis osaleja aitas tal teha keti hea 15 cm lühemaks, et saaks ühe käiguga edasi sõitta.. tegi seda mõnda aega aga no sellisel maastikul ei ole see kuidagi mõistlik.
Mihkel uuris võimalust saada kuskilt ratas- korraldaja Erko laenas meile oma sõiduvahendit. (Ei jõua ära tänada!! - muidu meie võistlus oleks olnud läbi kaa). Mihkel viis Urmole ratta, võttis tema oma peale. Siis oli vaja nikerdada pedaalid küljest ära, et enda omadega need asendada. Sadulat ei saanud üldse liigutada uuel rattal- oleks olnud vaja palju madalamale panna.. ei saanud!
Urmo jätkas sõittu.
Mõne aja pärast helistas uuesti ja ütles, et ei saa sellega sõitta. Mihkel viis talle tema sadula, püüdsid seda külge saada aga rattal sadulatoru postid olid erinevad ja ei saanud vahetada.
Huhhh- no ulme möll!
Samal ajal kõik ratturid möödusid, .. ja möödusid. Olles alguses tugevalt esirinnas, olime nüüd kenasti taga rinnas. Aga mis seal ikka, ju seda oli vaja millegi jaoks.
Urmo jätkas- ausalt mina ei kujuta ette, et tahaks sõitta 180 km MTB-ga mööda tehniliselt keerulisi teid täiesti võõra rattaga, mis ei sobi kuidagi minu mõõtudele! Väga suur füüsiline ja vaimne väljakutse see ikka ära teha. Urmol andsid ka selg ja kukal (lisaks kõigele muule) kõvasti tunda ja ega see ilm ka nüüd väga armuline oma temperatuuride juures ei olnud.
Jõhker! Raske oli seda isegi kõrvalt jälgida.
Väga, väga võimas oled Urmo, et selle ära tegid- päriselt!
Kujutan ette, milline see eneseületus oli!
Urmo oli rajal 13h8min, millest 11h10 sõitis, ca 1.5h kulus ratta jamale, 0.5h toidupunktidele.

Õhtul u 19 aeg ootasime Urmot tagasi sündmuskeskusesse, kus Mihkel ootas oma 42 km metsajooksu!
Lamp otsa ees valmis, joogikott seljas, karuvile küljes.. grupipilt veel valges ja läks!
Urmo sööma, puhkama.. mina järve äärde Erko ratast puhtaks pesema :D
Aeg lendas, kaardi pealt oli näha, et Mihkel jooksis päris hea tempoga teistele järgi ja püüdis paljud kinni.
Pärast kommenteeris, et vahepeal sõi rahulikult metsmaasikaidki ja väga nautis päikeseloojangulist maastikku, olevat väga romantiline olnud! :D
Tal oli eesmärk tagasi jõuda enne südaööd- ja jõudiski kuskil 23:30 aeg.
Jooksu aeg tuli kusagil 4h algusesse (ametlikke tulemusi veel ei ole)- üli tublilt joostud sellisel rajal!

Tiimi kogu aeg jäi u 18h juurde :)

Olen südamest nii uhke meie tiimi üle!
Ma ei jõua ära imestada kui tugeva vaimse ja füüsilise poolega on minu tiimi mehed! Vägevad! Aitäh teile!
Õppisime sellest üritusest nii palju kui tähtis on meeskonnatöö ja järgmine aasta me ei ole enam nõus tegema tiimitööd selliselt, et üks peab nii pikalt üksinda mööda metsi sõitma (on ikka suur vahe, kas ujuda 1h või sõitta ratast üliraskel rajal 11 + h) - järgmine aasta kui peaks tahtma jälle tiimi teha siis teeme kõik mingi osa igast alast jagatuna, et oleks ikka rohkem proportsioonis pingutus kõigil! )

Metsatriatloni korraldajatele taas suur tänu imeliselt hästi korraldatud ürituse eest! Tean, et te olete nädal aega kõik 3h maganud iga öö ja no selle pealt teha nii ägedat üritust on ikka maru raske!

Aitäh tiim Tarm ei torma ja Metsatriatlon! 😍