Summer Fit Personaaltreeningud

Call Website Contact the business

Summer Fit Personaaltreeningud PERSONAALTREENER TALLINNAS
8 aastat kogemust+EOK kutsetunnistus
Sinu sportlike eesmärkide, tervislikuma liikuvama elustiili ja parema tervise loomiseks.

Personaaltreeningud
Treeningkonsultatsioon
Toitumisnõustamine
Online juhendamine Ole julge, tee esimene samm ja alustame teekonda Sinu eesmärkide suunas!

Mulle meeldib psühholoogiat lugeda, kuid vahel unustame, et teadmine ja tegutsemine pole sama asi ning suur osa arengust...
17/10/2026

Mulle meeldib psühholoogiat lugeda, kuid vahel unustame, et teadmine ja tegutsemine pole sama asi ning suur osa arengust toimub kogemuste kaudu.

Esimene jõutõstevõistlus tuletas seda mulle meelde. Kuigi olin kuid valmistunud, oli olukord uus ja ma ei teadnud, kuidas selles reageerin. Kohtunikud ja publik jälgivad, muusika vaikib ning kuulda on isegi põlvede raksumist, nagu Karl Maslov pärast minu katset teatas. 🤯

Olen mõelnud, kui palju kogemusi jääb meil saamata teadmatuse või hirmu tõttu. Võime avalikku esinemist või millegi uue proovimist ette kujutada hullemana, kui see tegelikult on, ja olukorda hoopis vältida. Aga siis jääb saamata ka võimalus teada saada, kuidas me päriselt toime tuleme.

Mõnikord koged ebaõnnestumist, tunned pettumust ja avastad, et suudad sellega toime tulla. Teinekord üllatad end hoopis sellega, kui hästi miski välja tuleb. Ja vahel ei olegi kogemus hea ega halb, vaid annab lihtsalt uut infot selle kohta, kuidas sa võõras olukorras reageerid.

Psühhoteraapias räägitakse korrigeerivatest emotsionaalsetest kogemustest, mis võivad aidata seniseid uskumusi ümber hinnata. Näiteks foobiate ja teiste ärevushäirete ravis kasutatakse astmelist eksponeerimist, mille käigus puututakse kardetud olukordadega järk-järgult kokku. Nii võib inimene õppida, et senised ohuga seotud uskumused ei pruugi paika pidada või aja jooksul avastada, et ebamugavust ja ebakindlust on võimalik paremini taluda.

Ka positiivne kogemus ei pruugi automaatselt muuta seda, millisena end näeme. Oluline on, millise tähenduse kogemusele anname, kuidas see suhestub meie varasemate uskumustega ja kas järgmised kogemused uut arusaama toetavad. Osaleme ka ise oma identiteedi kujunemises: oma valikute, käitumise, kogemuste ja nende tõlgendamise kaudu saame mõjutada seda, kelleks kujuneme.

Võistlemise üks huvitavamaid psühholoogilisi mõõtmeid on minu jaoks see, et võid minna platvormile teadmisega oma füüsilisest võimekusest ja tulla tagasi uue teadmisega selle kohta, milleks oled psühholoogiliselt võimeline ka üldisemalt.

Päris tihti kulutatakse rohkem aega sellele, et õppida, kuidas muutuda, kui sellele, et luua endale kogemusi, mille kaudu muutumine üldse võimalikuks saab.

Elu esimene jõutõstevõistlus tehtud. Läksin esimesele võistlusele eelkõige selleks, et teada saada, mis tunne on lõpuks ...
14/10/2026

Elu esimene jõutõstevõistlus tehtud.

Läksin esimesele võistlusele eelkõige selleks, et teada saada, mis tunne on lõpuks ise platvormile minna.

Võistlus algas kükiga, kus sain kirja ainult algraskuse. Teine ja kolmas katse tulid hästi üles, aga kumbagi ei loetud ära.
Hiljem selgus, et kohtunike hinnangul liikus kang pärast kükikäsklust sisse hingates veidi allapoole ning seda loeti downward motion’iks. Nii jäi kükis seekord enda soovitud tulemus kirja saamata, kuigi jõudu oli enamaks.

Surumises sain kirja kaks katset kolmest ja jõutõmbes kõik kolm. Tõmbega jäin ka ise rahule.

Ühe päevaga sain päris hea ettekujutuse sellest, kui palju toimub võistlusel nende mõne minuti ümber, mida lõpuks platvormil näha on. Kuidas ajastatakse soojendusseeriaid, jälgitakse oma järjekorda ja valitakse järgmisi katseid selle järgi, kuidas päev kulgeb. Kuidas käskluste järgi tõstmine tundub ja kuidas pärast ebaõnnestunud katset üsna kiiresti ümber lülituda, sest võistlus läheb edasi.

Kõige rohkem jäi sellest päevast tunne, et võistlemine ise on samuti oskus. Jõudu saab arendada ja kolme tõstet trennis harjutada, aga kogu seda poolt õpib päriselt alles kogemusega. Trennis saab väga palju ette valmistada, kuid alles platvormil saad teada, kuidas sa kõige sellega toime tuled.

Päris p**k päev ja heavy viis veeta üks laupäev. 😄

Ja suur aitäh Tõnisele kogu ettevalmistuse ja võistluspäeva eest!

Tõnis
Holmberg Training Systems
Sparta Spordiklubi

„Reis on tulemas, mis ma trenniga teen?“ on küsimus, mis enne puhkuseid ja töölähetusi ikka jutuks tuleb.Ja ma saan sell...
01/10/2026

„Reis on tulemas, mis ma trenniga teen?“ on küsimus, mis enne puhkuseid ja töölähetusi ikka jutuks tuleb.

Ja ma saan sellest küsimusest tegelikult väga hästi aru. Kui oled harjunud regulaarselt treenima ja trenn on oluline osa su nädalast, võib tavapärasest rutiinist välja tulemine tunduda veidi imelik. Tekib tunne, et peaks kuidagi ka reisil kõik samamoodi jätkama.

Minu puhul sõltub see täiesti reisist. Olen käinud reisidel, kus olen juba enne välja vaadanud jõusaali, kuhu kindlasti minna tahan, ja ka sellistel, kus pole jõusaali üldse plaani võtnud, sest päevad on niigi muid tegevusi täis ja jõusaali polegi kuskil läheduses. Mõlemad variandid on täiesti normaalsed.

Trenni võikski vaadata pikemas perspektiivis. Kui see on päriselt osa su elust, ei pea iga üksik nädal välja nägema täpselt samasugune. Reis võib olla üks neist kohtadest, kus tavapärane rütm natuke muutub.

Kui sinu elustiil ongi selline, et pead näiteks töö tõttu palju reisima, on reisimine osa su tavalisest elust ja ka trenniga tasub selle juures arvestada. Näiteks saab reisideks teha eraldi jõusaalikava, mida on võimalik erinevates jõusaalides ja piiratud varustusega teha.

See, kas ja kui palju reisil treenida, sõltub lõpuks ka sinu eesmärkidest ning sellest, millises treening- ja eluperioodis parasjagu oled. Mõnikord sobib reis hästi puhkuseks, teinekord on treeningute jätkamine sinu jaoks olulisem.

Seega ei ole ühte reeglit, mille järgi peaks iga inimene igal reisil trenniga toimima.

Kuidas sina reisidel teed? Kas jõusaal kuulub tavaliselt reisi juurde või vaatad iga reisi puhul eraldi?

Täna on rahvusvaheline treenerite päev. 🤍Olen seda tööd teinud juba üle 8 aasta ja mida kauem teen, seda rohkem saan aru...
25/09/2026

Täna on rahvusvaheline treenerite päev. 🤍

Olen seda tööd teinud juba üle 8 aasta ja mida kauem teen, seda rohkem saan aru, kui palju treeneriks olemine tegelikult endas sisaldab.

Loomulikult on meie töö põhiosa treeningute planeerimine, tehnika ja harjutuste õpetamine ning inimeste füüsiliselt tugevamaks aitamine. Sinna juurde kuuluvad toitumine, taastumine ja muud arengut mõjutavad elustiilitegurid. Kõige selle kohandamine vastavalt inimesele nõuab teadmisi, tähelepanelikkust ja pidevat õppimist.

Aga selle kõrval töötame ikkagi inimestega, kellel kõigil on oma elu, eesmärgid ja erinevad vajadused. Hea treeneritöö tähendab ka oskust inimest tundma õppida ja mõista, mis just tema puhul kõige paremini toimib.

Seetõttu on treeneritöös päris suur osa ka kuulamisel, suhtlemisel ja oskusel erinevaid inimesi mõista ning oma lähenemist vastavalt sellele kohandada. Psühholoogiat on selles töös ilmselt rohkem, kui kõrvalt vaadates arvata võiks.

Üks ägedamaid asju selle töö juures on näha, kuidas inimene aja jooksul muutub. Kuidas ta saab tugevamaks ja osavamaks, liigub paremini või näiteks valuvabamalt, jõuab enda jaoks oluliste eesmärkideni ning hakkab järjest rohkem uskuma enda võimekusse.

Mõnikord saad treenerina olla väike osa sellest, et kellegi elu liigub päriselt paremas suunas. Minu jaoks on sellel väga suur väärtus.

Samal ajal õpetavad ka kliendid mulle pidevalt midagi inimestest, treenimisest ja sellest, kui erinevaid teid pidi võib ühe eesmärgini jõuda.

Mul on täiega hea meel, et sellest sai minu töö ja arvan endiselt, et mul on maailma üks ägedamaid ameteid. See on minu keskkond ja koht, kus ma lähen suht alati põlema.

Head treenerite päeva kõigile kolleegidele!

Jõutrenn ei asenda aeroobset treeningut. Ka üldised liikumissoovitused käsitlevad neid eraldi: tervise ja füüsilise võim...
15/09/2026

Jõutrenn ei asenda aeroobset treeningut. Ka üldised liikumissoovitused käsitlevad neid eraldi: tervise ja füüsilise võimekuse jaoks tasub arendada mõlemat.

Mida rohkem ma ise jõutrenni teen, seda rohkem tunnen, et tahan sinna teist tüüpi liikumist kõrvale.

Tunnen lihtsalt päriselt vahet. Kardiotreeningud annavad kehale ja liigestele teistsugust liikumist ning koormust kui rasked jõutrennid, panevad vereringe tööle ja mõjuvad pärast raskeid kangipäevi lihtsalt hästi.

Lisaks tunnen, et parem aeroobne võimekus annab mulle juurde ka jõusaalis — eriti rasketel päevadel, kus töövõime ja seeriatevaheline taastumine hakkavad päriselt rolli mängima.

Ja mind huvitab täiesti eraldi ka enda südame-veresoonkonna võimekuse arendamine. Praegu teen lisaks kõndimisele umbes kaks kardiotrenni nädalas, enamasti rattaga. Talvel liigub see ilmselt rohkem jõusaali.

Minu jaoks ei ole kardio jõutrenni vastand. Pigem üks osa sellest, et keha oleks päriselt võimekas ja terve.

Kui tahad jõu- ja aeroobset võimekust korraga arendada, siis võimalusel hoiaksin raskemad jõu- ja kardiotreeningud eri päevadel.
2022. aasta meta-analüüsis ei vähendanud nende kombineerimine üldiselt lihaskasvu ega maksimaaljõu arengut, kuid plahvatusliku jõu puhul oli segav mõju väiksem, kui treeningud olid vähemalt 3 h eraldi. PMID 34757594.

Kui pead mõlemad samale päevale panema ja jõusaalitulemused on prioriteet, teeksin jõutrenni enne ning kardio kas päeva teises osas või pärast põhijõutrenni.
Järjestuse kohta on andmeid, et jõutrenn enne aeroobset treeningut võib olla alakeha jõuarengu jaoks parem, samas aeroobse võimekuse areng sellest oluliselt ei sõltu. PMID 28783467.

Ja siis tuleb mängu kõige tavalisem osa, mida mõnikord alahinnatakse: kui palju treeningut sinu ellu päriselt mahub?

Maht, intensiivsus, söömine, süsivesikud, uni ja taastumine peavad olema sellises tasakaalus, et sa jõuaksid sellest kõigest taastuda ja mõlemad treeningud saaksid päriselt areneda.

Kui kardio on seni su kavast välja jäänud, siis mis oleks üks lihtne viis seda oma nädalasse juurde tuua?

Praegu jälgin ma ise tegelikult päris palju numbreid: trenniraskusi, kehakaalu, samme, und, toitumist jne. Praeguses per...
07/09/2026

Praegu jälgin ma ise tegelikult päris palju numbreid: trenniraskusi, kehakaalu, samme, und, toitumist jne. Praeguses perioodis ongi detailidel minu jaoks rohkem tähtsust ja mulle tegelikult meeldib ka neid asju jälgida.

Aga ma ei arva, et see peab kogu aeg samas mahus või sama suure tähelepanu all olema.

Ma tahan, et trenn oleks mulle oluline, aga et elu selle ümber jääks ikkagi normaalseks. Et ma saaksin minna sööma ilma, et peaksin kõike peas kokku arvutama, võtta puhkepäeva lihtsalt puhkepäevana, ja olla oma kehaga rahul ka siis, kui ma parasjagu midagi ei optimeeri.

Mida kauem ma olen ise treeninud ja teistega töötanud, seda rohkem mulle tundub, et lõpuks on päris hea mõõdupuu hoopis see, kas see, mida sa teed, teeb su elu pikemas plaanis paremaks.

Mulle on oluline olla tugev, terve, heas vormis ja tunda, et mu keha performib hästi. Mõnes perioodis tähendab see rohkem jälgimist ja täpsust, mõnes vähem.

Mulle meeldib võtta trenni väga tõsiselt, aga samal ajal tahan ma lihtsalt normaalselt oma elu elada. Minu jaoks mahuvad need kaks täiesti hästi korraga ära.

Kuidas sina seda tasakaalu hoiad?

Sporditoitumises on tegelikult päris palju soovituslikke vahemikke.Näiteks süsivesikute puhul jäävad soovitused sõltuval...
24/08/2026

Sporditoitumises on tegelikult päris palju soovituslikke vahemikke.

Näiteks süsivesikute puhul jäävad soovitused sõltuvalt treeningkoormusest umbes 3–5 g/kg kergema koormuse juures, 5–7 g/kg mõõduka treeningmahu puhul ja suuremate koormuste juures veel kõrgemale.

Need numbrid on kasulikud. Aga need on ikkagi üldised vahemikud, mitte vastus küsimusele, kui palju sina peaksid teisipäeval kell 17 enne oma trenni sööma.

Sama kogus võib ühe inimese puhul olla liiga vähe, teise puhul täiesti paras. Ja ka sama inimese vajadus ei ole igal päeval sama.

Mina vaatan lisaks kogustele alati seda, kuidas trennid päriselt lähevad. Kas energiat jätkub lõpuni. Kuidas enesetunne trennis on. Kuidas taastumine läheb. Mis kell on päeva jooksul võimalik süüa. Mis söök enne trenni hästi istub. Kui palju tahad/on vaja pärast hilist trenni veel süüa. Ja mis koormus järgmisel päeval otsa tuleb.

Kui eesmärk on samal ajal ka rasvaprotsenti vähendada või lihasmassi kasvatada, tuleb seegi sinna juurde.

Sellepärast kasutan ma alguses väga tihti kaloriäppi. Siis ei pea me umbes arvama, vaid on näha, mis päeva jooksul päriselt toimub.

Numbrid annavad lähtekoha. Trenn, taastumine, enesetunne ja kehakoostise muutus annavad tagasiside.

Ja nende kahe vahel saabki lõpuks paika see, mis sinu puhul päriselt töötab.

Kui sul on tunne, et tead üldjoontes küll, mis on makrod ja mis on “tervislik”, aga ei oska seda enda päeva ja trennidega hästi kokku sättida, siis võid mulle alati kirjutada.

See on üks lugu sellest, kuidas ma jõusaaliga algusaegadel toitumisele vaatasin.Ma tegin suure osa neist valikutest noor...
12/08/2026

See on üks lugu sellest, kuidas ma jõusaaliga algusaegadel toitumisele vaatasin.

Ma tegin suure osa neist valikutest nooremana lihtsalt selle põhjal, mida ma tol ajal fitnessimaailmas nägin ja kuulsin.

Toitumismaailmas vahetuvad trendid kogu aeg. Ühel hetkel on probleem rasv, siis süsivesikud, suhkur, gluteen või mõni terve toidugrupp. Ja kuidagi tundub peaaegu alati, et lahendus on midagi vähem süüa.

Algajana on selle kõige sees päris raske aru saada, milline info on sulle üldse mõeldud.

Eriti kui suur osa toitumisjutust käib kaalulangetamise loogika järgi, aga sina tahad samal ajal palju treenida, areneda ja keha ehitada.

Need võivad ka korraga eesmärgiks olla. Aga mida rohkem sa oma kehalt nõuad, seda olulisem on ka see, kas annad talle piisavalt, millega seda koormust toetada.

Mulle tundub, et internetis läheb just see päris kergesti kaduma. Palju räägitakse sellest, mida vähendada, piirata või millegi “parema” vastu vahetada. Palju vähem sellest, kas sul on üldse piisavalt energiat selleks, mida sa oma kehalt ootad.

Sellepärast kõnetab mind praegu mõte, et ükski makrotoitaine või toidugrupp ei ole “hea” või “halb”.

Kas sul on mõni toitumisreegel, mida sa kunagi täiesti iseenesestmõistetavaks pidasid, aga täna enam ei usu? 😄

Minu enda jaoks on jõusaalis üks kõige silmiavavamaid asju olnud õppida päriselt pingutama.Kui oleksin ainult enda tunde...
03/08/2026

Minu enda jaoks on jõusaalis üks kõige silmiavavamaid asju olnud õppida päriselt pingutama.

Kui oleksin ainult enda tunde järgi treeninud, oleksin alati liiga vara lõpetanud. Treenerid on mulle korduvalt näidanud, et hetk, kus mina arvan, et enam ei jaksa, ei ole alati veel päris piir.

On olnud kordi, kus treener ütleb: „Tee veel.”
Ja siis tuleb veel viis. Vahel isegi kümme kordust.

Või pannakse kangile raskus, mida ma ise sinna never ei paneks ja tuleb välja, et saan hakkama küll.

Personaaltreenerilt oodatakse tihti kõige rohkem head kava. Aga kava üksi ei tee veel tulemust, veel olulisem on õppida hindama oma pingutust, tehnikat ja seda, kas elustiil üldse toetab arengut.

Mida sina oled jõusaalis kõige kauem pidanud õppima?

Mõned neist muutustest on olnud minu jaoks päris suured, teised nii väikesed, et neid märkab alles tagantjärele.Ülebooki...
30/07/2026

Mõned neist muutustest on olnud minu jaoks päris suured, teised nii väikesed, et neid märkab alles tagantjärele.

Ülebookitud graafik tundus mulle hea graafik. Tagantjärele mõeldes olin lõpuks lihtsalt täiesti tühi. nii energiast kui ideedest.

Arvasin, et ka vaba aeg on kasulik tööga ära täita. Praegu saan aru, kui oluline on, et osa ajast ei oleks juba ette millegagi täidetud.

Õppimisega ajasin kunagi pideva uue info arenguga segamini. Loen, kuulan ja õpin siiani palju, aga nüüd jätan rohkem aega sellele, et mõelda, millega nõustun või millesse suhtun hoopis kriitiliselt ja mida tahan päriselt kasutada.

Kui üks uus mõte lihtsalt teise otsa võtta, ei mäletagi lõpuks enam, mida kuulasid või mis sellest kaasa tuli. Tahan, et vähemalt osa neist teadmistest jõuaks päriselt mu ellu, mitte ei kaoks järgmise mõtte alla.

Söömine oli asi, mida tegin teiste tegevuste ajal, tihti telefonist tööasju ajades või lihtsalt scrollides. Vahel oli toit otsas enne, kui olin söömist õieti märganudki. Söömine ei ole enam taustategevus, vaid osa mu päevast.

Mul oli pikalt tunne, et kuhugi minekuks peab juba piisavalt hea olema. Spartaga mõtlesin täpselt nii. Praegu on päris naljakas mõelda, et olin ise treener ja aastaid jõusaalis käinud, aga tundsin, et peaksin enne kuskil mujal veel tugevamaks saama.

Prime-momente jagasin ajal, kui olin tegelikult väsinud, stressis ja läbi põlenud. Neid hetki oli vähem ning seetõttu tundusid need kõige muu kõrval eriti suured ja jagamist väärt.

Enam ei oskagi ma enam üksikuid hetki nii selgelt välja valida. Need ei eristu mu ülejäänud igapäevast enam samamoodi.

Oma valguvajadust hindasin kunagi pigem üle. Nüüd on mu toitumise loogika üsna lihtne: valku ja rasva nii palju, kui vaja, ning ülejäänu üsna tuimalt süsivesikutest. Vormile ja jõudlusele on see ainult hästi mõjunud.

Arvasin pikalt, et iga trenn peab lõppema kõhulihaste põletamisega. Tegelikult olen enda kõhulihaseid kõige rohkem arendanud raske kangi all. Põletustunne ei tähenda alati, et treening oli piisavalt koormav, ka kõhulihaste treeningus on oluline progressiivne ülekoormus ja piisav intensiivsus.

Mida sina praegu oma elus või mõtlemises teisiti teed kui varem?

Address

Tallinn

Telephone

+37255921654

Website

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Summer Fit Personaaltreeningud posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The Business

Send a message to Summer Fit Personaaltreeningud:

Shortcuts

Share