First Fighting Club

ud auhinnalisi kohti. Tänu kudo universaalsele tehnikale, mis võimaldab osaleda K-1, kickboxingu ja muay thai võistlustel, on kudoga tegelejad saavutanud auhinnalisi kohti ka teistes võitluskunstides. Medaleid on võidetud nii Eesti meistrivõistlustel kui ka suurtel rahvusvahelistel turniiridel. KUDO ARENGU AJALUGU
Kudo on Jaapani võitluskunsti liik, mis eestikeelses tõlkes tähendab „avatud teadvuse teed“. See on vaimse ja füüsilise enesetäiustamise universaalne süsteem, mis on ette nähtud seda võitluskunsti harrastava isiksuse harmooniliseks arenguks. Kudo on erinevate võitluskunstide süntees. Peamisteks aladeks, mida kudo ühendab, on karate, muay thai, jiu-jitsu ja poks. Kudo - mida varem nimetati daido juku karateks - rajajaks on Jaapani meister Takashi Azuma. Takashi Azuma on võitluskunstide legendaarse meistri, kyokushin kai karate rajaja Masutatsu Oyama õpilane. Saanud võitluskunstide alal tohutu kogemustepagasi ja loonud oma tegeliku võitluse kontseptsiooni, lahkus Takashi Azuma 1981. aastal oma õpetaja juurest ning rajas võitluskunsti oma suuna – daido juku karate.
2001. aastal võttis daido juku karate rahvusvaheline föderatsioon vastu otsuse eralduda karatest ja panna ala nimeks kudo. aastast on kudo iseseisev võitluskunst.
2001. aastal püstitas Takashi Azuma Jaapanis peetud esimestel kudo maailmameistrivõistlustel uue maailmarekordi tugevate esemete purustamises, mis kanti Guinnessi rekordite raamatusse. Meister purustas käelöögiga 12 jääplokki, mille paksus oli 15 cm. KUDO REEGLID
Võitlus toimub kudo reeglite järgi tatamil täielikus kontaktis. Lubatud on löögid jala, käe, küünarnuki, põlve ja peaga. Lubatud on ka löögitehnikaga võitlus seisangus ja parteris. Laste võistlustel tuleb lisaks kiivrile ja käekaitsmetele kasutada ka kaitsevesti ja põlvekaitsmeid. Tänu sellele on vigastused kudos minimaalsed. Praegusel hetkel arendatakse kudot aktiivselt enam kui viiekümnes riigis. Kudo juhtriigid maailmas on Jaapan, Venemaa, Kolumbia, Tšiili, Ukraina, Prantsusmaa, Itaalia ja Balti riigid. aastast kuulub Eesti KUDO Föderatsioon, mille presidendiks on Igor Golubev, Rahvusvahelise Kudo Föderatsiooni (KIF) koosseisu. K-1
K-1 on kogu maailmas tuntud kickpoksi liik. K-1 AJALUGU
Ala rajajaks on Jaapani meister Kazoushi Ishii. Tema kuulub kyokushin kai karate rajaja Masutatsu Oyama parimate õpilaste hulka. Treeningute ja kontaktkarate esinemiste käigus tuli tal mõte rajada oma stiil. 1990. aastate algul avas Kazoushi seidokan karate kooli. Oma stiili arendamise ja populariseerimise käigus pööras ta tähelepanu kickpoksile ja taipoksile, mis tõi 1993. aastal kaasa idee K-1 organisatsiooni loomiseks. K-1 sisaldab parimat kickpoksist, karatest, kung-fust ja teistest võitluskunstidest. Erinevalt kickpoksi reeglitest, mille järgi K-1 võitlusi peetakse, on reeglid lihtsamad ja tähelepanu pööratakse meelelahutusele. Peamisteks erinevusteks 1990. aastate alguse kickpoksist on see, et K-1-s on lubatud põlvelöögid. Aastatel 1993-1994 peeti Jaapanis viis suurt K-1 turniiri.
1994. aastal toimus esimene turniir väljaspool Jaapanit Amsterdamis (Holland). Võitis hollandlane Ernesto Hoost, teise koha sai aga tema kaasmaalane Peter Aerts. Kuni 1990. aastate lõpuni toimusid K-1 turniirid Hollandis, Prantsusmaal ja Šveitsis. Uuel aastatuhandel on organisatsioon saavutanud tohutu laienemise ja populaarsuse Euroopas, Austraalias, Aafrikas, Ameerikas ja Koreas.
2009. aastal K-1 populaarsus veidi langes, mille tõendiks pole ainuüksi teleülekannete reitingud, vaid ka pooltühjad tribüünid.
2010. aasta lõpus sai rahvusvahelise organisatsiooni K-1 Global presidendiks Michael Kim. Tema tulekuga hakkas see projekt taas varasemat populaarsust saavutama. Legendaarsed K-1 võitlejad läbi aastate: Andy Hug, Semmy Schilt, Remy Bonjasky, Peter Aerts, Ernesto Hoost, Jerome Le Banner, Buakaw Por Pramuk, Giorgio Petrosyan jt.