Harakasoo tall - Merili Kuuse

15/09/2026

Teinegi Teksi varss, noorhärra Tammetõru (Teks x Ruulia), omadele Tõnu, piiluks uute karjamaade suunas, eelkõige kus saaks tulevikus neidudega lähemalt tutvusi luua.

Ilusa avara liikumisega, inimesele orienteeritud poisipõnn. Kasvab ilmselt ~140cm kanti. Sügisel ootab ees ✂️
Pass ja kiip olemas, võõrutamine peale 6+ kuu vanuses

Ruulia on väga lahe trikiponi, istub, lamab, teeb vabatreeningut, väikese maiuse eest kõigega nõus.
Teks on mõnus maastikuponi, rahulik ja tore tegeleda, väga ilusa ja tasakaalus liikumisega.

15/09/2026

Tobias arvas, et enne kui ta hakkab ratsutamiskarjääri tegema ruunana, äkki on kusagil mõned ilusad neiud, kes teda tulevikus peigmeheks sooviks.

Tobias on 1.5 aastane, (Teks x Alli), kasvab ilmselt 145cm kanti, ussikuuritatud, värgitud, treileris sõitnud, seisab seotult, käib käekõrval ja seda kõike minimaalse tegelemise juures. Pigem selline vend, kellel on pidur peal, ei ehmu kergesti ja üsna julge.
Teks ise on väga hea iseloomuga poni, maastikul julge ja puhas rõõm tegeleda, ta on oma head iseloomu lahkelt ka edasi andnud.

30/08/2026

Täiega pooldan seda, et hobuseomanikud oskaksid ise vähemalt rasplit kasutada. 😊

See ei tähenda, et iga omanik peaks hakkama ise oma hobuse kapju värkima või et professionaali pole vaja. Aga väike korrigeeriv raspeldamine värkimiste vahel ei ole raketiteadus – ja oskus oma hobuse kapju vaadata, hinnata ning vajadusel natuke aidata on minu meelest ainult kasulik.

Ka ise värkimas käies näitan alati hea meelega, kuidas ja mida omanik saaks vajadusel värkimiste vahel ise natuke raspeldada. 😊

Owners are often told they shouldn't be responsible for their horse's hoofcare. That owners learning to trim is irresponsible, and their standard of work will not be as good as professional farriers or trimmers. What we have learned in Hoof Builders is that the reality is often the opposite. Owners come to us because they have run out of options, their horse isn't thriving (sometimes they are only barely surviving), and they want to see if they can do it themselves. Nothing about the journey they undertake is easy, but that doesn't mean they can't be successful.

We don't believe in gatekeeping knowledge, using fancy terminology for the sake of looking smart, or insisting on having a huge range of expensive tools and equipment. The only minimum requirements for Hoof Building are a rasp and a loop knife, the physical ability to pick up and hold a hoof, and the willingness to struggle through learning something new.

This is an excerpt from some feedback given by David in our Hoof Builders Facebook group:

“Struggling is a good word for trimming horses' feet. I do a lot of that myself. Some horses stand nice and have difficult feet, some have easy feet but don’t stand good, and some don’t stand good and have difficult feet.

Learning to trim properly is challenging. Especially the frogs. Personally, I think that’s why so many horses have hoof problems. A lot of professionals are having the same problems.

I have the most success making trimming easier for someone when I can show them how to hold the foot and use the tools in person. That’s how I learn best too.

In the meantime, just pick one foot to trim. Don’t think about the other three or make it a project to get a horse trimmed.

Get a brand new rasp and sharpen your knife really good.

Go out to your horse and clear your mind.

Picture the back of the frog and how you’re going to smooth those dead lumps off with the rough side of your rasp. Then take a few light strokes to get the rasp flowing and gradually press harder as you feel you’re in a rhythm. Finish with the fine side. Don’t forget to breathe or your strokes get short and choppy.

If you start to struggle, put the foot down and pet the horse. When you’re ready again, pick up the foot and do some more. When you get that done, put the foot down and pet the horse.

If you’re still in the mood, then pick the foot back up and smooth down the inside edges of the central sulcus the same way.

Do another foot the next day.

It’ll all come together over time."

27/08/2026

Mida teised kuuvalgel teevad? 🌕✨
Mina: lähen ratsutama. 😌🐴

12/08/2026

Meil Alaskaga oli üks äärmiselt põnev ja huvitav nädalavahetus 😉

30/07/2026

Hazel on hobune, kellega mõtlesin proovida kogu saduldamise protsessi ilma valjaste, päitsete ja nöörideta.
Varsana õppis ta käekõrval käima, päitsetes ja nööriga. Ta õppis ka tallivahel seotult seisma ning treileris sõitma.

Nüüd, kui Hazel on kolmene, alustasin temaga süstemaatiliselt tööd saduldamiseks ettevalmistuseks. Mingil hetkel tekkis mul mõte, et huvitav, kui kaugele on võimalik jõuda, tehes seda kõike ainult vabatööna.

Praeguseks hetkeks oleme jõudnud nii kaugele, et oli paras aeg hakata valtrappi tutvustama.
Tahan ära märkida, et Hazelil on kogu selle protsessi vältel alati olnud võimalus lahkuda. Ma ei ole pannud teda kordagi olukorda, kus ta oleks olnud nii abitu, et sulgub endasse ja seisab lihtsalt sellepärast, et muud võimalust ei ole.

Tänaseks on välja tulnud ka mõned kitsaskohad. Seismise õpetamine ilma nöörita, millega hobust vajadusel suunata, on märksa keerulisem, kui pealtnäha paistab. Oleme üsna piiri peal ka maiuse norimisega. Ja koplist talli kõndimine on praegu, kui igal pool kasvab lopsakas ja magus muru, ilma päitseteta märksa keerulisem, kui see oli talvel või kevadel.

Eks näis, kui kaua ma seda eksperimenti sellisel kujul jätkan, enne kui päitsete järele haaran. 😄

25/07/2026

Kui tihti siis hobust värkima peab?

Kõige lühem vastus on: enne, kui kabi hakkab ise sulle märku andma.
Sageli on lõhed ja murdunud kabjaserv märk sellest, et kabja kuju on juba mõnda aega tasakaalust väljas olnud.

Ideaalis võiks värkimine imiteerida loomulikku kulumist. See tähendab, et kabja kuju hoitakse võimalikult stabiilsena, mitte ei oodata, kuni see on juba märgatavalt muutunud.

Mõne hobuse puhul tähendab see, et 3–4 nädala tagant tasub raspliga natuke üle käia. Mitte sellepärast, et "sepal oleks tööd vaja", vaid sellepärast, et kabja nurgad püsiksid õiged, kabi ei hakkaks viltu kasvama ja kõõlused ning liigesed ei saaks iga nädalaga järjest rohkem ebavajalikku koormust.

Mõni hobune saab ka 6–8-nädalase intervalliga väga hästi hakkama. Kui hobune liigub palju ja tema kabjad saavad igapäevaselt loomulikult kuluda, võib värkimisvahe olla isegi pikem. Pehmetes ja märgades koplites kuluvad kabjad aga oluliselt vähem ning siis kasvavad need kergemini "üle".

Sellepärast määrab värkimisintervalli hobuse kabja kasv, kulumine ja pidamistingimused.

Ka teaduskirjandus toetab seda mõtet – regulaarne, enamasti umbes 4–6-nädalane hooldus aitab säilitada kabja tasakaalu ning vähendada liigset koormust kabja ja jala sisemistele struktuuridele. Samas rõhutatakse ka seda, et sobiv intervall sõltub konkreetsest hobusest, mitte ühest kindlast nädalate arvust.

📚 Van Heel jt. (2005). Changes in location of centre of pressure and hoof-unrollment pattern after trimming. Equine Veterinary Journal.

📚 Moleman jt. (2006). Hoof growth between two shoeing sessions leads to a substantial increase of the moment on the distal joints. Equine Veterinary Journal.

20/07/2026

Puhastatud ja kasitud