SelgeSiht loodushariduskeskus ja huvikool

Viisime Veenädal 2026 raames 25.-27. märtsil läbi veeteemalised õppeprogrammid ja õppetegevused Maardu Gümnaasiumis, Muuga lasteaias ja Kallavere Keskkoolis.
Arutasime vee tähtsuse üle, tutvustasime veeringet looduses, tegime veega erinevaid katseid, lahendasime mõistatusi, vaatasime rajakaamera videoid veeloomadest ning tegime muud põnevat.
Aitäh õpilastele kaasamõtlemise ja tegutsemise eest! Õppeprogrammide läbiviimist toetas Eesti Keskkonnahariduse Ühing Kliimaministeeriumi projekti raames.

Täna on rahvusvaheline keskkonnahariduse päev. Keskkonnahariduse kaudu saame edasi anda vahetu kokkupuute loodusega ja seoste parem mõistmise. Kodupaiga loodus õpetab meid märkama nii loomi kui taimi. Ka talvel - lumel on erinevaid jälgi. Kes siin on kõndinud või toimetanud?

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2026. aasta linnuks piiritaja. Piiritaja on pesitsemiskohtade valikul ajas kohastunud, liikudes metsast hoonete õõnsustesse - inimasustuse lähedale. Uute hoonete puhul ja seniste hoonete renoveerimisel õõnsuste sulgemisel aga sobivate elupaikade arv asulates väheneb ning piiritajate kohtamiseks tuleb sõita kaugemale, näiteks vanade talumajade juurde. Piiritajad saabuvad meile mais ja tavaliselt pesitsevad aastaid samas kohas. Keskmiselt elab piiritaja 7aastaseks. Sügisrändele asuvad augustis-septembris. Rohkem teavet piiritaja kohta saab Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehel https://eoy.ee/piiritaja

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2026. aasta linnuks piiritaja, kes valdava osa elust veedab õhus ning pesitseb inimeste läheduses. Suvel iseloomuliku häälitsuse ja lennuga tähelepanu köitva linnu käekäik pole siiski kiita, sest sobivaid elupaiku hoonete õõnsustes jääb järjest vähemaks.

Piiritaja on lind, kes veedab suure osa oma elust õhus – putukaid püüdes, paaritudes ja magades. Tema tillukesed jalad puudutavad pinda ainult pesitsuse ajal, kui on vaja pesaõõnsuses askelda, mune haududa ja poegi toita. Pideva lendamise tõttu levis arusaam, et piiritajal ei ole jalgu ning sellest on tulnud ka liigi teaduslik nimi Apus apus, mis tähendab jalutut.

Ehkki välimuselt meenutab pruunikasmusta sulestiku ja sirpjate tiibadega piiritaja pääsukest, ei ole nad lähisugulased. Eestis on piiritaja lähim sugulane hoopis öösorr. Seepärast on piiritaja rahvapärane nimi – piirpääsuke – eksitav.

Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu sõnul on piiritaja on meie asulates tavaline lind, kes kunagi elas hoopis metsades, kuid sealsete elupaikade kadudes asus pesitsema hoonete õõnsustes. “Täna on märgata piiritaja arvukuse langust kõikjal Euroopas, seda eelkõige sobivate pesitsuspaikade kadumise tõttu: hoonete renoveerimisel suletakse praod ja õõnsused, modernsed ehitised enamasti aga kujutavadki endast siledaid suletud kaste. Piiritaja arvukust mõjutab ka põllumajandusmürkide liigne tarvitamine, mis vähendab linnu toiduks olevate putukate arvukust,” selgitas Võhandu piiritajaga seotud murekohti.

Piiritaja aastal saavad huvilised osa võtta loodusõhtutest, õppekäikudest ja joonistusvõistlusest, kaasa lüüa pesitsusandmete kogumises ja fotokorjes. Plaanis on ka seminarid, et arutada koos oma ala spetsialistidega kortermajade ehitamise ja renoveerimisega seotud probleeme piiritaja vaatepunktist. Piiritaja aasta lõpeb traditsioonilise suure linnuõhtuga.

Piiritaja aasta tegevuste kohta saab rohkem teavet: https://eoy.ee/piiritaja

Huvikool SelgeSiht pühapäevased looduse õuesõppehuviringid 6-11aastastele alustavad oktoobrist! Külastame erinevaid paiku Muugal, Viimsis, Pirital ja mujal. Alustame 5. oktoobril. Tunnid toimuvad 12.00-13.30. Tulla võib kogu perega!
- uurime kodupiirkonna loodust,
- vaatleme, katsetame, ehitame, pildistame,
- õpime looduses hakkama saama, matkame ja seikleme,
- tutvume rohetehnoloogia ja kaugseirega.
Kuutasu 29 eurot, pere teine laps -20%. Koolituskuludelt tulumaksutagastus!
Registreerumine: https://bit.ly/loodusring, e-post: [email protected], telefon: 5918 9000, koduleht:
https://selgesiht.ee/huvikool/

Meie kodukohapõhise loodushuviringi "Kobras" õpilased said ka juunikuus liituda mitmete tegevustega:
- 1. juunil oli Muuga Seltsi eestvedamisel lastekaitsepäeva tähistamine Lennula kinnistul, kus sai vabas looduses teha erinevaid tegevusi.
- 7. juunil oli saime Loodusvaatluste maratoni raames juhendatud vaatlusretkedel tutvuda Kopranõmme loodusalal taimede ja putukatega.
- 8. juunil oli Loodusvaatluste maratoni raames loodusmatk Kopranõmme loodusalal.
- 16.-20. juunini osalesid mitmed meie õpilased SelgeSiht LTT huvilaagris Muugal, mille raames külastasime Maardu Metsaparki, Muuga Kabelikivi, Altmetsa metsatukka ja järvekest ning tegime ka bussiekskursioone Tallinna Botaanikaaeda, Eesti Vabaõhumuuseumisse ning miniloomaaeda.

Kodupaigapõhise LTT huviringi läbiviimist toetavad Eesti Teadushuvihariduse Liit ning Haridus- ja Teadusministeerium alustava huviringi juhendaja programmi raames.
SelgeSiht loodushariduskeskus ja huvikool

Foto: nõmme- ja liivikutaimed Kopranõmmel

Maikuus tegime meie kodukohapõhine loodushuviring "Kobras" järgmisi põnevaid tegevusi:
- 4. mail käisime pikema lmatkal Paunküla matkaradadel. Alustasime parklast, ronisime mööda oose ning käisime Suure Kaksjärve, Rahkjärve ja Mustjärve juures. Matkal mängisime ka lodousmänge, ujutasime veedrooni ja lõpuks pidasime pikniku.
- 11. mail käisime Viimsi karulaugu matkarajal. Õppisime taimi tundma abistavate äppidega. Lisaks ka putukate tundmaõppimine ja loodusbingo.
- 18. mail oli õuesõpe Kopranõmme loodusalal. Tegime matka Kopranõmme matkarajal. seejärel proovisime droonide juhtimist õhus (Tello) ja vees (Gladius mini S). Püüdsime kahvadega tiigist vee-elustikku, uurisime neid ja lasime tagasi.
- 25. mail külastasime Roosioksa hobitalu Harjumaal. Tutvusime talus elavate loomadega ja pidasime piknikku.

Kodupaigapõhise LTT huviringi läbiviimist toetavad Eesti Teadushuvihariduse Liit ning Haridus- ja Teadusministeerium alustava huviringi juhendaja programmi raames.
SelgeSiht loodushariduskeskus ja huvikool

Foto: Mets Paunküla mägede matkaradadel

Meie loodushuviringi tubased tegevused Maardu lasteaias Sipsik lõppesid küll maikuuga, aga mais-juunis oli meil lisaks ka mitmeid õuesõppetegevusi:

- Rõõmu päev Sipsiku lasteaia Rõõmu maja õues. Meisterdasime värvitud liivaga kaardi, tegime laavalambi katse ja kasutasime erinevaid loodusõppe materjale.

Huviringi läbiviimist Maardu lasteaias Sipsik toetavad Eesti Teadushuvihariduse Liit ning Haridus- ja Teadusministeerium
SelgeSiht loodushariduskeskus ja huvikool

Maikuu meie loodushuviringis Maardu lasteaias Sipsik möödus mitme põneva teemaga:
- 7. mail tutvusime Eesti roomajatega: aru- ja kivisisalik, vaskuss, nastik, rästik. Milline on roomajate roll looduses?
- 14. mail rääkisime nahkhiirtest, nende eluviisist, välimusest ja rollist looduses. Samuti nahkhiirtega seotud legendidest ja uskumustest.
- 21. mail vaatasime raamatut “Linnulaul”, õppisime tundma linde ja kuulasime lindude hääli. Mis vahe on kuldnokal ja musträstal? Milline on suitsupääsuke? Õppisime ka konna eluringi looduses ja samuti õppisime paberist voltima hüppavat konna.
- 28. mail tegime pindpinevusega seotud katseid.

Huviringi läbiviimist Maardu lasteaias Sipsik toetavad Eesti Teadushuvihariduse Liit ning Haridus- ja Teadusministeerium
SelgeSiht loodushariduskeskus ja huvikool

Foto: pexels.com