EW jalgpall

WILLI KNESEBECKI ÕPIK

Saja aasta eest ilmus eesti keeles saksa jalgpalluri ja treeneri Willi Knesebecki (1887–1956) õpik „Jalgpalli õpetus. I. jagu. Füüsiline ettevalmistus, talvine treening ja pallikäsitus.“

Knesebeck oli üks nimekamaid välismaiseid spetsialiste, kes meie palluritele tarkust jaganud, ja seda mitte ainult kõnealuse raamatu vahendusel. Tema tutvus Eestiga algas 1923. aasta suvel, mil ta saabus TJK kutsel Tallinna. Siinsete jalgpalliringkondade jaoks oli ta unikaalne autoriteet – teoreetik ja praktik ühes isikus. Samal aastal oli Saksamaal ilmunud tema õpik „Wie wird Fußball gespielt?“.

Mängijana oli ta kahel korral esindanud Saksamaa rahvuskoondist ning tulnud kahel korral Berliner TuFC Viktoria ridades riigi jalgpallimeistriks.

Knesebecki kui treeneri kvalifikatsiooni tõestab fakt, et aastatel 1935–1938 töötas ta Berliini tippklubi Hertha BSC peatreenerina.

1926. aastal avaldas Eesti Jalgpalli Liit Knesebecki jalgpalliõpiku eesti keeles. Raamatu tõlkis ja varustas eessõnaga Eesti sporditegelane Harald Tammer.

Foto: Berliner TuFC Viktoria, 1908. Paremalt esimene Willi Knesebeck (IFFHS "Libero spezial deutsch") / Willi Knesebecki jalgpalliõpik, 1926 (ewjalgpall.ee).

KADRIORU STAADION 100

Täpselt saja aasta eest avati Kadrioru staadion. Avapidustuste krooniks oli Eesti ja Leedu jalgpallikoondiste mõõduvõtt, mille võitis publiku rõõmuks kodumeeskond 3:1.

Eesti Filmiarhiivis on tallel rida fotojäädvustusi staadioni pidulikust avamisüritusest.
Valisime esitlemiseks pildi, mis kujutab Eesti ja Leedu jalgpallureid avadefileel. Filmiarhiivi fotokirjeldus vajab aga parandamist, sest seostab ülesvõtet ekslikult 1939. aastal Kadriorus toimunud II Eesti Mängudega.

Kadrioru staadioni avapidustusi reklaamiv plakat pärineb Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi kogust.

METEORISTID KOLIVAD

Tallinna JSS Kalev tegi jalgpalliga algust 1911. aastal, mil seltsiga liitusid Meteori nime taha koondunud vutihuvilised. Millal täpselt meteoristid Kalevi särki pugesid, vajab aga klaarimist.

Raamatus „Eesti jalgpalli ajalugu I“ pakutakse, et Kalevi jalgpalliharrastusele aluse pannud Meteori meeskond kolis seltsi üle 27. mail. Tõde on aga see, et meteoristid mängisid Kalevi eest juba mõnevõrra varem.

Olgu selle kinnituseks Päevaleht 18. aprillist 1911, mis teavitab: „Pühapäeva (17. aprilli) pärastlõunal oli Lasnamäel, Valge majaka juures Kalevi seltsi jalapalli-komando (endised „meteoristid“) ja inglise aurulaeva „St. Petersbourgi“ madruste vahel sel aastal esimene võistlusmäng.“

Tänase info põhjal tuleb just seda kohtumist pidada „meteoristide“ debüüdiks Kalevi värvides.

Foto: Meteori liikmeskond enne JSS Kaleviga liitumist (Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum).

KALEV 125

Täna, 125 aastat tagasi moodustati esimene eesti spordiselts Tallinnas.
Rataskaevu tänava võõrastemajas toimunud asjahuviliste koosolekul pandi alus Tallinna Jalgrattasõitjate Seltsile Kalev.

Põhikirja järgi oli Kalevi eesmärk „jagrattasõidu armastajaid üksteisele lähendada, jalgratta-sõidus täiendada ja jalgrattaid võimalikult laiali laotada.“

Esialgu piirdusid Kalevi spordisündmused suviste rattamatkade ja kurnimängu ning talvise uisutamisega. Küll aga korraldati esimesel tegevusaastal rida peoõhtuid, kutsuti ellu laulukoor ja näitering, mis hakkas õppima seltsiliikme Eduard Vilde „Vigaseid pruute“.

Jalgpalli juurde jõuti kümme aastat hiljem, kui Kalevi tiiva alla kolisid vutipioneerid, keda enne tunti Meteori meeskonnana.

Foto: Hoone, kus pandi alus Tallinna esimesele eesti spordiseltsile (M. Karmo).

Portaal ewjalgpall.ee on saanud aastate vältel kontakti kümnete omaaegsete jalgpallurite järeltulijatega, kes on jaganud põnevaid mälestusi, pakkunud skaneerimiseks ajaloolisi dokumente ja fotosid. Kuid on terve plejaad mängumehi, kelle sugulasi pole leida õnnestunud.

Siit ka üleskutse... Kui teie eellaste hulka kuulub mõni kunagine vutientusiast, võtke meiega ühendust! Pole oluline, kas teie esivanem kandis omaaegse suurklubi särki või ajas nahkkera taga külameeskonnas, ühtviisi hinnaline on iga infokild.

Hetkeseisuga koondab jalgpallurite järeltulijate, filokartistide ja spordiajaloolaste kompetentsi-platvorm ewjalgpall.ee enam kui kaheksa tuhat mänguülevaadet, üle tuhande spordifoto, pooletuhande jalgpallitegelase isikuandmeid ja palju muud teemakohast.

Kui täna jagame valitud leide sotsiaalmeedia ja ajakirjanduse vahendusel, siis peagi loodame üldsusele kättesaadavaks teha kogu esimese vabariigi aegset vutielu kajastava andmebaasi.

ewjalgpall.ee ...et ajalugu ei läheks kaotsi!

UUED NIMED

1930. aastatel üleriiklikuks kampaaniaks kujunenud nimede eestistamise käigus sai uue nime rida jalgpallureid. Kui valdavalt piirduti perekonnanime muutmisega (Ellmann-Eelma, Reinfeldt-Reinlo, Neumann-Tarimäe), siis mõni mees valis lisaks ka patriootlikuma eesnime.

Nii muutis 1927. aastal rahvuskoondise väravasuul seisnud Ferdinand Laurberg oma nime Vello Lauriks ning aastaid Tallinna SK Puhkekodu värve kaitsnud Leonid Abelist sai Lello Aule.

Oma nime soovis eestipärasema vastu vahetada ka 9-kordne internatsionaal Johannes Kichlefeldt. Kui uue perekonnanime Uik vastu polnud ametnikel midagi, siis palvet kinnitada uueks eesnimeks Annes, ei rahuldatud. Sellist nimekuju peeti võõrapäraseks.

Kummati näitavad Tallinna omaaegsed aadresslehed, et Anneseid leidus pealinnas juba 1920. aastatel. Samas pole aga ühtegi aadresslehte, millelt vaataks vastu eesnimi Lello. Ometi arvasid ametnikud selle Leonid Abeli uue eesnimena sobivaks.

Foto: Johannes Kichlefeldti personaalkaart (ewjalgpall.ee)

KOORILAULJA AUGUST SILBER

Oleme ennegi rääkinud muusikaarmastusega silma paistnud jalgpalluritest. Sedakorda jagame fotot, millelt vaatab vastu neljakordne internatsionaal ja hinnatud jalgpallikohtunik August Silber.

Mängusõprade seas hüüdnime „Kutt“ kandnud mees tegeles muuhulgas laulmisega ja sel fotol on ta segakoori „Raudam“ liikmetega teel 1928. aasta laulupeole.

Portaali ewjalgpall.ee tegijail oli aastate eest au kohtuda August Silberi tütrega ja talletada tema mälestusi oma isast.

Foto: Segakoor „Raudam“. Keskel heledas mantlis August Silber (erakogu)