Nõmme Rattaklubi Rattakool/Suusakool

10 aastat tagasi tegi rattur Rein Taaramäe, sõites sel ajal Katjuša teamis, Eesti rattaspordi ajalugu, võites kolme esimese kategooria tõusuga etapi Itaalia velotuuril🇪🇪🚴🌞👌

https://www.facebook.com/share/1BZ3C2ymtK/

Staatiline poolkükk teeb sinu füüsisega imet💪

Eestist pärit jalgrattasportlase Madis Mihkelsi teamikaaslane Education First world touri rattateamist Micheal Valgren on võimsalt tagasi ja võitis eile Itaalias toimuval kolmenädalasel Giro velotuuril 17. etapi Andalos.

💪🚴👀

See oli võit mida Valgren oli ammu oodanud ja mille oli ta kuhjaga ära teeninud peale kõiki neid aastaid.

See oli Valgreni poolt taktikaliselt ülimalt küps ja vägagi täpselt ajastatud liigutus viimasel kilomeetril EF sportlase poolt.

❤️‍🩹

Nimelt 19. juunil 2022 aastal kukkus Michael Valgren Route d'Occitanie sõidu ajal halvasti kiirel laskumisel, lendas rattaga üle teepiirde ja maandus seejärel umbes kümme meetrit allpool.

🚑

Vigastused olid tookord Michaelil vägagi tõsised: tal oli murtud vaagnaluu, nihestunud puus ja vägagi halb põlve näit.

Kuni 2022. aasta jõuludeni oli Michael Valgren teelahkmel: kas loobuda rattaspordist või jätkata oma sportlikku teekonda.

Michaeli taastumine ei edenenud kahjuks tookord arstide ja Michaeli poolt loodetud viisil.

2022. aasta lõpus leppis ta EF meeskonnaga kokku uue plaani.

Nimelt, et koguda kilomeetreid Education First arendusmeeskonnaga ja loota sel ajal imelisele paranemisele.

Ja nii see oligi, isegi kuna see võttis aega, jõudis Michael oma aja ära oodata 🏋️

🏅

13. märtsil 2026 võitis ta Tirreno-Adriatico 5. etapi Mombaroccios ja eile, 27. mail 2026, võitis ta Giro d'Italia 17. etapi Andalos.

See on tema esimene suur võit Grand Touril.

Siit jälle teada-tuntud tõdemus ära iial, iial, iial ära anna alla, liigu ikka oma eesmärkide poole.

🫀

Kui kukud, tõuse ja mine ikka uhkelt ja järjekindlalt edasi.

Loodetavasti see hooaeg tuleb EF teamile edukas ning ka Madis suudab Eesti rattakogukonda oma toredate sõitude ja heade tulemustega rõõmustada.

EF Pro Cycling Giro d'Italia Cyclingnews
Nõmme Rattaklubi Rattakool/Suusakool

NÕMME RATTAKOOL SOOVITAB
💪🚴🍒🇪🇪👀🌞
KOGU KEHA LIHASED TREENITUD JA HEAS TOONUSES .
💪
AKTIVEERI KOGU KEHA ÕIGE TEHNIKAGA.
⚡️
See skeem näitab, kuidas hästi sooritatud kätekõverdused aktiveerivad mitmeid lihasgruppe
💪🔥.
Alates rinnast ja triitsepsist kuni kere ja jalgadeni töötab iga kehaosa koos, et saavutada stabiilsust ja jõudu.
🧠⚡.
Keha joondatud hoidmine, küünarnukid 45° nurga all ja kõhulihaste pingutamine on vigastuste vältimise võti 🚫🏥.
Lisaks aitavad lihased nagu tuharalihased ja nelipealihased liikumist stabiliseerida 🦵✨.

Ideaalne kodus treenimiseks ilma erivarustuseta
🏠🏋️‍♀️
ning parandavad tõhusalt vastupidavust, jõudu ja kehakontrolli 🚀.

tervislikelustiil treening kodus

Nõmme Rattaklubi Rattakool/Suusakool koostöös Nõmme Linnaosa Valitsus -ga.

ET SUVI RAISKU EI LÄHEKS.

Nõmme uuel pumptrackil.

Alates järgmisest kolmapäevast (3.juuni).

Ikka kolmapäeviti, suve lõpuni.

BMX krossi trenn.

Rattaklass on vaba, kiiver on kohustuslik, põlve ja kyynarnukikaitsed soovituslikud.

Võimalik rentida trenniks ka BMX krossi ratast.

Kodulinn Tallinn Nõmme Lumepark Nõmme Spordikeskus Nõmme Turg Mustamäe linnaosa valitsus Haabersti Linnaosa Valitsus Tallinna Pääsküla Kool Tallinna Kesklinna Valitsus

💪🚴

MÕNED UNISTUSED ON NII SUURED, ET NAD VÕIVAD TÄITUDA.

Kaugel põjamaal, Taanis, mida eestlasedki teavad ja tunnevad kui tõelist rattamaad, kus karmid läänetuuled lakuvad liivaseid merekaldaid ja Põhjameri möirgab nagu pahur vana vanaisa, seal elas poiss nimega Jonas.

Ta polnud eriti p**k ega samuti jõuline nagu vanade Põhjala saagade Viikingid-sõdalased.

Ta oli keskmise poisi p**kune ja kaalus nii vähe, et tuul, kui oleks tahtnud, oleks võinud ta kõrgele üle viljapõllu tõsta.

Kuid paljude silmad kipuvad vahetevahel esmast muljet petma.

Keegi ei näinud saladust, mida poiss endas hoidis, tema kopse, kahte tohutut ja tõeliselt sügavat koobast, mis suutsid mahutada endasse puhtamat ja heldemat õhku nagu seda tegid kõrgeimad mäed.

Lapsepõlves aga ei unistanud Jonas sugugi ratastest ega lõpututest teedest, kus rattasadulas veereda.

Jonas jooksis oma lapsepõlves, nagu paljudki Eesti lapsed, rõõmsalt ja muretult jalgpalli järele.

Kuid tema saatus, mis paljusid niite salapärastel viisidel tihtipeale meie eludes trügib, ootas seda päeva, mil Jonase isa viis ta Taanis kohalikule rattavõistlusele.

Seal, sellel võistlusel, sellel päeval, peaaegu nagu lihtsalt tõeliselt lapseliku mänguna, ronis Jonas tookord treeningrullikule.

Niipea kui Jonase väsinud jalad rattapedaale puudutasid, justkui ärkas sel hetkel metall ellu ja Jonas ehk tundis seda sisemist häält, mis ütles talle, et jalgrattasõit on tema kutsumus, see on minu.

Kuid väljavalitute teed on tihtipeale harva roosilehtedega kaetud.

Tavaliselt ja tihti on hoopistykkis need täis ohtlikke ja teravaid okkaid.

Kui aga Jonas sirgus ja suureks kasvas ning otsis oma kohta jalgratturite seas, osutusid võidud tema jaoks esmalt kättesaamatuks unistuseks.

Jonas oli niivõrd kõhn, et meenutas siis habrast sarapuuoksa, ja tema sportlikud saavutused olid siis sama tagasihoidlikud kui väikesed kanarbikuõied, mis tormidele vastu peavad pidama.

Samas oma elatuse ja toidu teenimiseks ärkas Jonas sel perioodil hommikul juba kell kuus, kui Taani sume öö veel Hanstholmi sadamat veel ümbritses.

Seal, kalatehase külmas hämaruses, kraapisid tema noored, külmast veest tuimad käed tursa soomuseid.

Kala ja soolase mere lõhn kleepus ta nahale nagu halb needus.

Kuid pärastlõunal, samal ajal kui teised noored töölised naersid ja jagasid kõrtside hubast soojust, väntas Jonas pedaale üksi läbi põhjamaa karge vihma ja kodumaa külma, sageli ja reeglina vaid üksinda pelgalt ratturi "sõbra" tuule seltskonnas.

Võib-olla just sõbruneski Jonas neil raskeil ja üksikutel päevadel tuulega.

Ei põhjamaa karge vasttuul ega nende varaste hommikute jäine külmus ei jahutanud ega vähendanud tema hinge karjet ja tõelist kirge rattasõidu järele.

Justvastupidi, nad vormisid temasse kõige õilsama vooruse: nimelt tõelise põhjamaise kannatlikkuse, mis kannab neid kannatusi tänaseni ilma kaeblemata.

Ühel järjekordsel päeval koputas tõeline ebaõnn samas aga Jonase uksele.

Kohutav kukkumine jalgrattal murdis Jonase reieluu, jättes ta voodisse haigena, nagu katki läinud mänguasja.

Kõik ratturid teavad seda tunnet.

Kuid nagu põhjamaa sitke pilliroog, mis teab, kuidas tuule käes painduda ilma purunemata, ei andnud Jonas tookord alla.

Jonas paranes tookord ülimalt sitkelt, kellegile kaeblemata ja väärikalt ning vaikides.

Ja kui Jonas peale paranemist vigastusest tagasi tuli, hämmastas noore mehe tõeline jõud palusidki mehi.

See, et keegi kohtub tõelise nii öelda imelapsega, on vahel mõnikord pelgalt vaid kõigest juhuse küsimus.

Kaugel Hispaanias asuval mäel, nimega Rates, sõitis Jonas mäest üles sellise kiiruse ja kergusega, et kroonikud arvasid, et Jonas oli tookord lennanud.

Just siis avas maailmpäriselt ja lõpuks Jonasele oma silmad.

Võib-olla tänu sellele seigale ja teistele kokkusattumustele liitus Jonas tookord profimeeskonnaga.

Sellest ajast alates hakkas aga Thyst pärit alandlik ja lihtne Taani poiss tõeliseid "hiiglasi sadulas kukutama".

Suurel kolmenädalasel rattapeol, kus ka mitmedki eestlased on head minekut näidanud, Tour de France'il, kus mõned mehed saavad surematuks, ilmus ta sinna esmakordselt tundmatu ja vaikse "fantoomina", et saavutada tookord võimas teine ​​koht.

Kuid järgnevatel aastatel helisesid Champs-Élysées' kellad ainult Jonase jaoks, kui ta Prantsusmaa pealinnas oma käed taeva poole tõstis.

Isegi Hispaania kuulsaimad mäed alistusid ja kuuletusid vastuvaidlematult Jonase teravate jalge ees.

Vaatamata saabunud hiilgusele ja särale jäi Jonase süda sama lihtsaks kui sellel Taani poisil, kes töötas sadamas kala rappides ja võistles rattasadulas oma kodumaal.

Ta ei otsinud suurt aupaistet, aplausi ega avalikke rahvarikkaid pidutsevaid väljakuid.

Ta eelistas ja unistas oma armsast Trine'i, oma elu ainsamat armastusest, heledasilmsest Taani tüdrukust, keda ta oli kohanud siis, kui tema õnn oli veel siis sel ajal kõigest kauge ja helesinine unistus.

Armastuse nimel põimis Jonas lõpuks oma saatuse Trine-i omaga.

Nende kodu täitus peagi kahe pisikese rõõmurulli, Frida ja Hugo naeruga, kes mõlemad sündisid sellel ajal, mil Taani krm põhjamaa sügis hakkas lehti kuldama.

Ja kuigi Taani paljudes kodudes räägiti Jonase perekonnast ülimalt magusate TV kookide tõttu, mida Jonase ämm Taani televisioonis küpsetas, eelistas Jonas alati oma koduse köögi ja laua vaikust, lihtsat Trinei küpsetatud kodust leiba ning õrna tõelise koduse vaikse õnne pelgupaika.

See Jonase rituaal suudleda oma perekonna fotot igas finišis, et olla koos oma tätsaimatega ja kallimatega sel hetkel.

Kuid paljud kujutavad ette ainult hiilgust aga Jonas mõtleb ainult oma kallitele inimestele, kes teda kodus Taanis ootavad.

Saatus aga, mis kunagi ei maga, esitas Jonasele aga uue väljakutse.

Kõik need 3 rasket nädalat läbida Itaalia riiki, kus teda ootas üks kolmest suurest väljakutsest - Giro d'Italia.

Võõral maal, kuid samas võis igaüks Jonase hetkelises tugevuses kahelda.

Kuid maagia juhtus siin jälle taaskord.

Esmalt Blockhausi järskudel nõlvadel, seejärel C***o alle Scale'is ja üleeile, sel maikuu kahekümne kolmandal päeval, seal, kus Alpide valded piigid puudutavad taevast ja lumi läigib siin nagu sulanud hõbe, alustas lihtne Thy poiss oma võimsat rünnakut tõusul.

Ta väntas südamega ja hingega ja pani selga "maglia rosa", mis oli peaaegu seda karva nagu tema kodumaa virmaliste värv.

Tuul puhus nagu ikka mägedes halastamatult, võimendades Jonase ja teiste Giro ratturite pingutusi ja ähvardades jalgrattureid ratastelt maha lüüa.

Aga võib-olla oli Jonas neil külmadel treeningpärastlõunatel, kui ta tuulega rääkis, nagu põhjamaa iidsed elanikud tegid, tuulega oma salajase pakti teinud.

Võib-olla tundis vana tuttav tuul ära selle väikse Taani poisi, kes lahkus töölt kalalõhnaga, unistades tookord jalgratturiks saamisest; võib-olla mässib see ta enda tiibadesse ja on see, mis teda edasi viib.

Jonas tegi seda imelist sõitu jälle ja järjekodselt, mida sel hetkel paljud eestlasedki jälgisid ja südames lootsid ja ootasid temalt.

Kuid Jonas, nagu alati ja ikka, neil hetkedel kandis oma peas ja oma südames oma kallist Trineit ja lapsi, mis talle andis sellel roosa särgi tõusul tõeliselt lennuka mineku.