Antropoloogia Keskus

22/10/2026

Hea meel kui uuringu tulemused ei jää ainult lauale, vaid lähevad päriselt inimestele korda ja loovad arutelu. Nii jõudis noorte töötuse uuring näiteks ETV arutelusaatesse Impulss, ERR Novaatori portaali, Äripäeva raadiosse, Kanal 2 Telehommikusse ning mainiti ära ka taskuhäälingus "Olukorrast riigis". Käisime ise rääkimas (hei-hei Liina Maria Lepik, Eva-Maria Kangro ja Mikk Oja) ning arutlesid ka teised – ajakirjanud, poliitikud, tööhõive spetsialistid jt.

Aitäh teemat kajastamast! Noored on Eestile olulised ning nende erialasele tööturule jõudmine nõuab panust meilt kõigilt. Loodame, et arutelud viivad meid ka sammudeni, mis päriselt noorte töötust vähendavad.

Vaata-kuula järele – lingid kommentaarides! 🎧

08/10/2026

Üleminek koolipingist tööle peab olema sujuv ja järkjärguline, mitte hüpe tundmatusse.

See on üks peamisi järeldusi, mille hiljutises noorte töötuse uuringus koostöös Miltton New Nordicsiga välja tõime. 🚆

Eelmistes postitustes oleme jaganud, mida noored ise esimese erialase töö otsinguil tunnevad: suletud ring, kus tööandjad nõuavad kogemust, aga võimalust selle saamiseks ei anta. Karjääriredeli alumine pulk ehk esimene töökoht on paljudes sektorites kadumas. Tööandjad ei ole sageli avatud esimest võimalust pakkuma, oodates, et eeltöö on teinud keegi teine.

➡️ Noorte tööpuuduse olukorras on oluline aga iga osapoole vastutus. Nii tööandjad, poliitikakujundajad, haridusasutused kui ka noored ise saavad midagi ära teha, et olukorda leevendada. Tänane möödavaatamine on suuresti homne ülalpidamine.

Noorte kogemuse ja tööandjate peegelduste põhjal tõime välja viis peamist soovitust. Loe täpsemalt slaididelt!

Kõik uuringu tulemused ja soovitused leiad meie kodulehelt. 🧑‍💻

06/10/2026

Oleme seal, kus on inimesed – nüüd ka Instagramis! 👋

01/10/2026

"Kuulamiskunst tundub olevat kaduv kunst ja üksteise mõistmine on muutunud pigem hukkamõistmiseks."

Paljassaares on kujunemas Hundipea linnaosa. 2021. aastal viisime piirkonnas läbi kogukonnauuringu, mõistmaks, mida inimesed arengutest ootavad ja pelgavad. Uuring on arenduse jaoks tänaseni oluline tööriist plaanide seadmisel.

Mõned nädalad tagais kutsus Hundipea meie tegevjuhi Liina Maria Lepiku jalutuskäigule, et vestelda dialoogi väärtusest nii ruumilises planeerimises kui ka ühiskonnas laiemalt.

Loe lugu Hundipea blogist. Link kommentaaris!

„Kuulamiskunst tundub olevat kaduv kunst ja üksteisemõistmine on muutunud pigem hukkamõistmiseks,“ ütleb Antropoloogia Keskuse tegevjuht Liina Maria Lepik.

Viimastel aastatel on üksteise kuulamine muutunud järjest raskemaks. Ühte lihtsat põhjust selle taga ei ole. Antropoloogia Keskuse uuringutes näevad nad muu hulgas kriisidest väsimust. Kui inimene on aastaid tegelenud eelkõige enda turvatunde ja hakkamasaamisega, jääb vähem jõudu ümbritseva vastu huvi tunda.

Oma osa on Liina Maria hinnangul ka sellel, et üha suurem osa suhtlusest on kolinud digitaalsesse ruumi ja toimunud on virtuaalne kapseldumine. Sotsiaalmeedia võib koondada inimesed sarnaste arvamustega kajakambritesse, samal ajal on kadunud paljud füüsilised kohad, kus inimesed varem üksteisega kokku puutusid.

„Me näeme uuringutes ka seda, et efektiivsuse tagaajamine on viinud meid olukorda, kus inimesed on hästi efektiivselt üksi. Inimestel on tekkinud näiline sotsiaalsus, aga päris kokkusaamisteks ja sügavateks vestlusteks pole enam aega ega ruumi.“

Loe edasi meie blogis.

17/09/2026

“Noored seisavad redeli ees, mille alumine aste on ära võetud ja me imestame, et miks nad juba üles ei roni.” 🪜

Meie tegevjuht Liina Maria Lepik jagab Delfi arvamusloos mõtteid noorte tööpuudusest, tuginedes meie suvisele uuringule. Koostöös Miltton New Nordicsiga soovisime näha numbritest (loe: noorte töötuse määrast) kaugemale ning saada teada, mida noored päriselt tööturul kogevad.

Liina Maria toob välja, et peaksime olema ettevaatlikud narratiiviga, kus tänapäeva noor ei taha enam tööd teha. Meie uuring vaatas probleemi isiku tasandil ja motivatsiooni ei jäänud kellelgi vajaka, küll aga võimalusi.

Karjääriredeli esimene pulk, kust kogemus üldse alguse saab, on paljudes valdkondades kadumas. Osalt sööb selle ära tehisintellekt, osalt see, et tööandjad ei ole enam valmis algaja väljaõppesse investeerima. Tekib ring, millest välja ei pääse: tööd ei saa ilma kogemuseta, kogemust ei saa ilma tööta.

Majanduskeeles on tööturult kõrvale jääv haritud noor kaotatud tootlikkus. Kuid kaotatud on midagi veelgi olulisemat: mitte “ühik”, vaid inimene, kes tahtis panustada ja kellele ei antud võimalust.

Jaga mõtteid! Kuidas lubada noored karjääriredeli esimesele pulgale?

03/09/2026

„Kui noored tahavad tööle minna, siis neilt oodatakse töökogemust ja seda töökogemust ei saa enne, kui saad tööle minna." 🤷

Nii kirjeldavad noored oma esimese erialase töö otsinguid. Karjääriredeli esimesed pulgad on ära võetud.

Meil on juba mõnda aega olnud mure meie noorte pärast, sest Eesti noorte tööhõive on kukkunud EL kõrgemaist üheks madalaimaks. See on laiem ühiskondlik probleem, sest mõjutab otseselt meie kõigi tulevikku. Seetõttu panime sel suvel oma praktikandid Viktorija, Hosanna Sofia, Kärdi ja Kristjani enda eakaaslasi uurima, et saada teada, mida noored päriselt kogevad.

Vestlesime kutse- ja kõrghariduse omandanud või omandavate noortega tööturule sisenemise kogemusest, kompromissivalmidusest ning ebakindla tööturu mõjust identiteedile ja tulevikuplaanidele.

Kokku joonistus välja viis peamist taipamist:

1️⃣ Varasema töökogemuse nõue on kui suletud ring

2️⃣ Noorte valikud on väärtuspõhised

3️⃣ Tööotsimine on nähtamatu töö

4️⃣ Tulevikuerialadel ei ole tihti tulevikku

5️⃣ Klassiühiskond on süvenev nähtus

Meie juht Liina Maria Lepik toob välja, et noorte tööpuuduse olukorras on oluline iga osapoole vastutus: „Investeering noorte haridusse ilma seda realiseerimata on kaotatud ressurss. Noored on ägedad ja tahavad teha suuri asju, kuid neile tuleb anda selleks võimalus. Tänane möödavaatamine on homne ülalpidamine.”

Selleks, et uuring ei jääks vaid meie südameasjaks, siis haarasime kaasa Miltton New Nordicsi praktikandid, kes aitavad teema ümber arutelu luua. Seniks aga… tutvu uuringu raportiga meie kodulehel!

→ Mis on teie kogemus, kas tööturule sisenemine on keerulisem kui varem?

01/09/2026

„Rahvusesse kuulumine tähendabki keelekasutust peamiselt, sest muu muutub, aga keel jääb alati samaks."

Emakeel on kultuurilise identiteedi pidepunkt. Kuidas hoida seda välismaal elades?

Vastuste leidmiseks viis meid töö sel korral üle lahe Soome, kus uurisime keele püsimist seal elavate eestlaste seas.

Eesti kogukond Soomes on suuruselt teine sisserändajate rühm, kuid laste osalemine kohalike omavalitsuste pakutavas eesti keele õppes on oodatust madalam.

Estonian Ministry of Foreign Affairs / Välisministeerium soovis teada saada, mis seda mõjutab ning kuidas keeleõpet toetada.

Keeleoskus ei arene ega püsi ilma seda toetava keskkonnata. Sellest johtuvalt joonistus välja kolm peamist mõjutajat:

🕰️ 𝐀𝐞𝐠 𝐣𝐚 𝐤𝐨𝐡𝐭. Keeletunnid toimuvad sageli õhtuti või teises koolis, sundides lapsi valima emakeele, hobide ja sõprade vahel.

🌞 𝐊𝐞𝐞𝐥𝐞õ𝐩𝐞 𝐭𝐨𝐞𝐭𝐮𝐛 "𝐬ä𝐝𝐞𝐢𝐧𝐢𝐦𝐞𝐬𝐭𝐞𝐥𝐞". Keeleõpet hoiavad pigem konkreetsed õpetajad ning samuti tuntakse puudust struktureeritud (digi)õppematerjalidest.

⚽ 𝐍𝐚𝐩𝐩 𝐤𝐨𝐤𝐤𝐮𝐩𝐮𝐮𝐝𝐞 𝐞𝐚𝐤𝐚𝐚𝐬𝐥𝐚𝐬𝐭𝐞𝐠𝐚. Noortel on vähe võimalusi eakaaslastega eesti keeles suhtlemiseks, mis aitaks säilitada keele sotsiaalset atraktiivsust.

Uuring valmimist koordineeris meiepoolt Keiu Telve ning teemat aitasid harutada projektipartnerid Helsingi Ülikoolist ja Eesti Organisatsioonide Võrgustikust Soomes.

→ Tutvu peamiste taipamiste ja poliitikasoovitustega meie kodulehel.

27/08/2026

"Noori ei saa unarusse jätta, kuid paljuski on töö leidmine ka nende enda 𝑚𝑖𝑛𝑑𝑠𝑒𝑡𝑖 küsimus."

Panime oma praktikandid sel suvel uurima probleemi, mis vajab ühiskonnas rohkem tähelepanu: miks on Eesti noorte tööhõive kukkunud EL kõrgemaist üheks madalaimaks?

Võtsime luubi alla noored, kes otsivad oma esimest erialast tööd, ning nende kogemuse tööturul. Meie praktikandid tegid uuringu ning Miltton New Nordicsi praktikandid aitavad teema ümber arutelu luua.

Nüüd, mil uuring on valmis, soovisime tulemusi valideerida ka tööandjatega. Kokku said töötoas kokku 14 erineva ettevõtte ja noorte tööhõivega tegelevate üksuste esindajat.

Kui uuringust saime teada noorte kogemuse, siis nüüd kuulsime mündi teist poolt: tööandjate perspektiivi. Ja see oli konkreetne.

Kaks vaatenurka, üks mure, palju kokkupuutepunkte. Mõlemad on muutumises ning väljakutseid jagub.

Uuringu tulemused avalikustame juba järgmisel nädalal. 👀

18/08/2026

„Ma ei taha sellele mõelda, mida rohkem mõtled, seda halvemini magad.“

Uurisime koostöös Riigikantseleiga linnakortermajade elanike valmisolekut hädaolukordadeks.

Selgus, et inimeste teadmised kriisidest on üsna laialdased, kuid valmisoleku tase on pigem kesine. Mõni on harjumuslik hakkamasaaja nädalase toiduvaruga, teine loodab koostööle naabrite ja sugulastega, kolmas panustab riigile.

Mis pärsib valmistumist? Uuringust joonistus välja 3 peamist pingekohta:

👥 𝐌𝐚𝐝𝐚𝐥 𝐮𝐬𝐚𝐥𝐝𝐮𝐬, 𝐤õ𝐫𝐠𝐞𝐝 𝐨𝐨𝐭𝐮𝐬𝐞𝐝. Riigi ja omavalitsuse suhtes on usaldus tihti madal, kuid kriisiolukorras oodatakse just sealt kiiret abi.

👀 𝐕ä𝐥𝐭𝐢𝐦𝐢𝐬𝐤ä𝐢𝐭𝐮𝐦𝐢𝐧𝐞 𝐣𝐚 𝐬𝐭𝐢𝐠𝐦𝐚. Hädaolukordadele mõtlemine tekitab ärevust ning nendeks valmistumine pole veel sotsiaalne norm.

🚙 𝐏𝐥𝐚𝐚𝐧 𝐩õ𝐠𝐞𝐧𝐞𝐝𝐚 𝐦𝐚𝐚𝐥𝐞. Paljud plaanivad kriisi korral kohe linnast lahkuda, oskamata ette näha stsenaariume, kus lahkumine on võimatu.

Uuring valmis Helleka koordineerimisel ja koostöös kahe vägevaga – Mõttekoda Praxis ja Balti Uuringute Instituut! Saadud teadmiste põhjal luuakse lahendusi, mis aitavad meil kõigil ootamatusteks paremini valmistuda.

→ Tutvu ülejäänud pingekohtadega ja viie kriisikäitumise tüüpisikuga meie kodulehel.

16/04/2026

Millised on kohalike kogukondade ootused tuuleenergia arutelule? 💡

Sel talvel viisime Vindr Baltic OÜ tellimusel läbi kogukonnauuringu viies Eesti vallas: Türi, Järva, Põhja-Sakala, Viljandi ja Lääne-Harju. Uuringuga õppisime tundma kohalike elanike mõttemustreid ja hoiakuid seoses energeetika valdkonnaga ning analüüsisime hirme ja ootuseid seoses tuuleenergiaga.

Tulemused on oluline sisend kohalike murede mõistmiseks ja teadvustamiseks ning sellele tugineva edasise suhtluse ja kaasamistegevuste läbiviimisel.

Kuigi iga vald on erinev, joondusid välja ka mõned ühised jooned:
🌿 Maapiirkondades elavad inimesed väärtustavad oma elukeskkonna puhul eelkõige rahu, looduslähedust ja võimalust elada eemal linnakärast. Piirkondade identiteet on tugevalt seotud puutumatu looduse ja hajaasustusega, mistõttu kardetakse kodupiirkonna muutumist tööstuslikuks keskkonnaks.
📊 Kohalikud ootavad avatud, faktipõhist ja läbipaistvat arutelu, mis tugineb sõltumatutele uuringutele ning kus käsitletakse ausalt nii mõjusid kui ka inimeste muresid. Suhtluses peetakse oluliseks neutraalset vahendajat, kes aitaks tõlkida tehnilisi ja juriidilisi teemasid arusaadavasse keelde ning toetaks kogukondasid arendusprotsessis.
🤝 Kohalikud vajavad ettevõttega kokkuleppeid, mis on siduvad. Suurema kindlustunde tagamiseks peaksid kokkulepped olema fikseeritud kirjalikult ning jagatav info konkreetne ja lihtsalt mõistetav.

Iga piirkonna kogukonnauuringu kohta valmib detailsem lühiraport, mida tutvustame vastava piirkonna vallavalitsusele ja -volikogule ning lähikuudel ka kohtumistel kogukondadega.

Loe uuringu ja kasutatud metoodika kohta lisa ka meie kodulehelt. Link kommentaarides.

Antropoloogia Keskus tänab kõiki uuringus osalejaid oma mõtete jagamise eest!