Antropoloogia Keskus

Millised on kohalike kogukondade ootused tuuleenergia arutelule? 💡

Sel talvel viisime Vindr Baltic OÜ tellimusel läbi kogukonnauuringu viies Eesti vallas: Türi, Järva, Põhja-Sakala, Viljandi ja Lääne-Harju. Uuringuga õppisime tundma kohalike elanike mõttemustreid ja hoiakuid seoses energeetika valdkonnaga ning analüüsisime hirme ja ootuseid seoses tuuleenergiaga.

Tulemused on oluline sisend kohalike murede mõistmiseks ja teadvustamiseks ning sellele tugineva edasise suhtluse ja kaasamistegevuste läbiviimisel.

Kuigi iga vald on erinev, joondusid välja ka mõned ühised jooned:
🌿 Maapiirkondades elavad inimesed väärtustavad oma elukeskkonna puhul eelkõige rahu, looduslähedust ja võimalust elada eemal linnakärast. Piirkondade identiteet on tugevalt seotud puutumatu looduse ja hajaasustusega, mistõttu kardetakse kodupiirkonna muutumist tööstuslikuks keskkonnaks.
📊 Kohalikud ootavad avatud, faktipõhist ja läbipaistvat arutelu, mis tugineb sõltumatutele uuringutele ning kus käsitletakse ausalt nii mõjusid kui ka inimeste muresid. Suhtluses peetakse oluliseks neutraalset vahendajat, kes aitaks tõlkida tehnilisi ja juriidilisi teemasid arusaadavasse keelde ning toetaks kogukondasid arendusprotsessis.
🤝 Kohalikud vajavad ettevõttega kokkuleppeid, mis on siduvad. Suurema kindlustunde tagamiseks peaksid kokkulepped olema fikseeritud kirjalikult ning jagatav info konkreetne ja lihtsalt mõistetav.

Iga piirkonna kogukonnauuringu kohta valmib detailsem lühiraport, mida tutvustame vastava piirkonna vallavalitsusele ja -volikogule ning lähikuudel ka kohtumistel kogukondadega.

Loe uuringu ja kasutatud metoodika kohta lisa ka meie kodulehelt. Link kommentaarides.

Antropoloogia Keskus tänab kõiki uuringus osalejaid oma mõtete jagamise eest!

Rõõm kui antropoloogid tulevad kokku! 🐞

Märtsi keskel kutsusime Antropoloogia Keskuse võrgustiku meie kontorisse, et üheskoos vaadata tagasi möödunud projektidele ning jagada ka tulevikuplaane.

Nii tore on näha, et meie raudvara kõrvale on tekkinud ka palju uusi nägusid!

Võrgustiku liikmetel on meie uuringutes oluline roll. Nende abiga läheme inimeste sekka, märkame olulisi nüansse ja mustreid ning toome tagasi väärt taipamised.

Aitäh, et aitate meil asendada oletused mõistmisega! 🧡

Tüdrukutele mõeldud tehnoloogiaring suurendab enesekindlust, koostööoskust ja katsetamisjulgust 🚀

Koostöös HK Unicorn Squadi ja Jaan Apsiga (Stories For Impact) viisime läbi rakendusuuringu, et mõista HK Unicorn Squadi mõju programmis osalevatele tüdrukutele, lapsevanematele ja juhendajatele.

Mis me teada saime?
👩‍🔧 Enamat kui tehnoloogia. HK Unicorn Squadis osalemine annab uusi teadmisi ja oskuseid, kuid selle olulisim väärtus peitub noorte koostööoskuse ja eneseusu suurenemises.
🦸‍♀️ "Ma saan hakkama!" suhtumine. Turvalises ja mängulises keskkonnas asendub hirm eksimise ees kiirelt katsetamisjulgusega. Kui kaob surve vastata alati "õigesti", julgevad noored läheneda probleemidele nii loogiliselt kui ka loovalt.
👩‍💻Juhendajad on võtmetähtsusega. Squadi edukus ja laienemine sõltub vahetult juhendajate motivatsioonist ja järjepidevusest. Nende toetamine aitab programmi mõju veelgi võimendada.

Loe lähemalt allolevast postitusest ja Uniqornide kodulehelt, kuidas saadud taipamised aitavad kasvatada programmi mastaapi.

Vägevat lendu ükssarvikute tiimile! 🦄

Unicorn Squad - tõenäoliselt kõige teaduspõhisem sekkumine tüdrukute kaasamiseks STEM-i 😎

Eelmisel aastal viisid Antropoloogia Keskuse teadlased koos mõjueksperdi Jaan Apsiga Stories for Impact läbi rakendusuuringu, et mõista, mis päriselt mõjutab tüdrukute huvi, enesetõhusust ja püsimist STEM-valdkondades ning kuidas Unicorn Squad nendele mehhanismidele oma disaini ja õppega vastab. Ehk lihtsamalt: mis juhtub siis, kui tüdrukutel on turvaline keskkond katsetamiseks, eksimiseks ja loomiseks?

Programmi olulisemad mõjud lisaks praktilistele oskustele:
✨ rohkem enesekindlust ja julgust proovida
🧠 tugevam probleemilahendusoskus
🤝 parem koostöö- ja suhtlemisoskus
💡 stereotüüpide murdmine

Raportid on nüüd meie kodulehel lugemiseks saadaval, artikli link kommentaarides🙂

Kuidas luua ja hoida dialoogi ka keerulistel aegadel? 💬

Märtsi lõpus toimub juba neljandat korda inspiratsioonipäev "KOV: kohaliku osaluse võimalused". Üritust veab eest Eesti Koostöö Kogu ning sel aastal oleme partneritena kaasas ka meie koos Maa- ja Ruumiametiga. Rõõm!

Võtame üheskoos luubi alla järgmised teemad:
🏛️ igapäevademokraatia ja ankurasutuste roll selles
🙋 demokraatlik otsustamine: kas ettevõtlusele pidur või hoopis stabiilsuse alus?
🏘️ muutunud võimalused ruumiloomes kaasa rääkimiseks�

Lisaks tähistame koos Rahvaalgatus.ee 10. sünnipäeva!

Üritus toimub 26. märtsil Tallinnas, Telliskivi Loomelinnakus. Registreerumine on avatud 20. märtsini. Kohtade arv on piiratud!

Lingid FB üritusele ja registreerimisvormile leiad kommentaaridest. ⬇️

Dialoogideni!

"Muutuste edukas juhtimine saab toimida vaid ambitsiooni ja hoolivuse tasakaalus." 🙂‍↕️

Antropoloogia Keskuse tegevjuht Liina Maria Lepik jagab Delfi Ärilehes enda 20-aastast juhtimiskogemust ning toob välja eduka juhtimise valemi. Hea juhtimine ei toetu pelgalt ambitsioonile ja strateegiale, vaid nõuab ka emotsionaalset intelligentsust, et hoida inimkeskset töökultuuri.

Artikkel ilmus hea juhtimise kuu raames, mida veavad eest Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE, Delfi Ärileht, Eesti Tööandjate Keskliit ja ICF Estonia Chapter. Aitäh olulisele teemale tähelepanu pööramast! Parem juhtimine kasvatab tulemusi ja heaolu.

Ambitsiooni ja hoolivuse tasakaal: eduka juhtimise universaalne valem Hollandi äriantropoloog Jitske Kramer on uurinud hõime eri maailma otstes ja toonud sealt kaasa universaalsed tõed, mis kehtivad ka tänapäeva kontoriseinte vahel. Need on lihtsad tõed: inimene vajab toimimiseks teisi inimesi, parimad lahendused sünnivad ühiselt n-ö lõkke ümber arutades, m...

Pärimuskultuur on elav ja muutuv!🦉

Möödunud sügisel viisime koostöös Eesti Rahvakultuuri Keskusega (ERK) läbi uuringu, mille eesmärk oli mõista Virumaa pärimuskultuuri argipäeva ja uurida, kuidas ERKi toetusmeede aitab kaasa sealse pärimuse säilimisele.

Suhtlesime kohalike kogukondadega, sädeinimestega, kultuuritöötajatega ja omavalitsuste esindajatega. Samuti vaatlesime erinevaid üritusi. Näiteks väisas meie antropoloog Kristiina Narva-Jõesuu traditsioonilist silmufestivali, kuhu oli kogunenud üle 1000(!) inimese. Hanna ja Kristel tundsid aga ühistegevuse jõudu Maidla mõisas toimunud Mandoliinijämmil.

Mõned märkamised väljalt:
⛵️ Ühistegevuses peitub pärimuse jõud. Rahvakultuuriga tegelemine liidab inimesi ning tugevdab kohalikku identiteeti. Eeskätt Ida-Virumaal toimib pärimus ka sillana eri kultuuride vahel.
🐣 Noori seob pärimusega eelkõige (vana)vanemate ja õpetajate eeskuju, kuid samas ei ole see midagi, mida saaks peale sundida. Noorte kaasamine nõuab mängulisust ja süsteemset lähenemist haridusasutustes.
✨ Pärimuse hoidmine toetub sädeinimestele, kes teevad seda suuresti aga vabatahtlikkuse alusel. Oht läbi põleda on suur, mistõttu on nende inimeste süsteemne toetamine olulise tähtsusega.

Suur aitäh kõigile, kes uuringu heaks meiega oma mõtteid jagasid!

⬇️ Loe rohkem taipamisi meie kodulehelt. Link kommentaarides. ⬇️

Kuidas käitud kui elektrit ei ole või kraanist ei tule vett? 🌀

Kriisivalmidus ei tähenda ainult toiduvarusid, vaid ka oskust hoida kokku keerulistel aegadel.

🔦 Uurime koos Riigikantselei ja heade partneritega, kuidas toetada Eesti inimeste valmisolekut kriisiolukorraks. Meie antropoloog Helleka Koppel veab projektis eest kvalitatiivuuringut, mille fookuses on linnades asuvate kortermajade elanikud.

"Tahame teada saada, kust inimesed infot saavad ning kuidas ollakse valmis potentsiaalseks hädaolukorraks. Oluline on mõista, millist tuge oodatakse teistelt: kas ja kuidas panustatakse linna- või riigipoolsele abile ja kuidas ise oma lähiringiga ohuolukorraks valmistutakse," selgitab Helleka.

⬇️ Kohtusime eelmisel nädalal projektitiimiga ning arutlesime, kuidas saaksid erinevad organisatsioonid inimesi ohuolukorras toetada. Loe lähemalt meie partneri postitusest! ⬇️

Mõttekoda Praxis, Balti Uuringute Instituut, University of Tartu, Tallinn University, Sisekaitseakadeemia

Eesti elanike kriisivalmiduse tõstmine 🚀

Elame kriiside ajastul 🌪️. Mõtleme sellele või mitte, peab valmisolek tulla toime julgeoleku-, tervise- ja äärmuslikest ilmastikutingimustest tulenevate kriisidega olema osa meie igapäevaelust 👆. Oluline on, et nii üksikisikud kui ka riik teaksid, kuidas kriisiolukordades tegutseda. IBS annab sellesse oma panuse 🤝.

Riigikantselei tellimusel ja Mõttekoda Praxis juhtimisel teeme koostöös Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli, Sisekaitseakadeemia ja Antropoloogia Keskusega uurimisprojekti, mis keskendub 🇪🇪 Eesti elanike (ennekõike madala kriisivalmidusega linnaelanike, vanemaealiste ja muukeelse elanikkonna) kriisivalmiduse tõstmisele 🔝.

Projekti Riigikantselei-poolse koordinaatori Helelyn Tammsaare juhtimisel kohtusime sel nädalal projekti partneritega Riigikantseleis, et arutada 2025. aastal alguse saanud projekti edasiviivaid teemasid, nende hulgas:
❓millest on seni puudu, et aidata kogu elanikkonda võimalikeks kriisideks valmistumisel?
❓kuidas saavad ennetustöösse panustada organisatsioonid, nagu Päästeamet, PPA ja Naiskodukaitse?
❓kuidas ja mida võiksid praktikud ja teoreetikud üksteiselt õppida?

Olgugi et kasutame ka ise praegu teemat tõstatades sõna 🗣️ „kriis“, nentis kogunenud ekspertgrupp selle sõna ülekasutust. Asjatundjad soovitasid kriisi asemel kasutada teisi vasteid, nagu ✅ hädaolukord või oht ning kriisivalmiduse asemel rääkida ✅ elanikkonnakaitsest või ennetusest.

Loe uuringu kohta lähemalt kommentaaridest 👇!

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) eelnõu valmimisse panustas ligi 60 erinevat huvigruppi. 🧑‍⚕️ Tegemist on teadaolevalt esimese seaduseelnõuga Eestis, mille valmimisel oli keskne roll koosloomel.

🧩 Möödunud aasta juunist detsembrini viisime koostöös Sotsiaalministeeriumiga läbi kaasavad arutelud NETSi väljatöötamiseks. Meie antropoloogi Liina Rajaveere eestvedamisel toimus kokku 10 koosloome töötuba ja kaks fookusgrupi kohtumist.

🧪 Töötubade eesmärk oli mõista erinevate huvigruppide ja ekspertide seisukohti ja tegevusi ning saada sisendit loodavale seadusele. Fookuses oli näiteks nakkusohtliku materjali käitlemine, immuniseerimine ja epideemiate ohje.

🩺 Uue seaduse eesmärk on kaasajastada nakkushaiguste ennetamise ja tõrje õigusraamistikku nii, et igaühe tervis ja elu oleks kaitstud. Seadus jõustub etapiliselt 2027. ja 2028. aastal.

Tohutult hea meel oli nii olulist protsessi toetada! Panime aruteludest selgunud olulisemad taipamised kirja meie kodulehele. Link kommentaarides! ⬇️

Ööelu ei ole ainult peod ja meelelahutus, vaid puudutab kõike, mis toimub õhtul kella seitsmest hommikul kella seitsmeni. 🌃 Sellest põhimõttest lähtudes loome sel talvel Tartule ööelustrateegiat.

🔍 Mõistmaks tudengipealinna rõõme, muresid ja unistusi, kombineerime ekspertintervjuusid, varasemate materjalide analüüsi ning koosloomet.

Antropoloogi ja disaineri Helelyn Tammsaare eestvedamisel viisime eelmisel nädalal Tartus läbi esimesed töötoad, kus osales kokku 48 ööelu esindajat:
🪩 baarid, klubid, restoranid
🎉 ürituste korraldajad
🎺 loomevaldkonna esindajad
🤝 linnavalitsuse ja kogukonna esindajad
👮‍♂️ ööelu turvalisuse tagajad: politsei, kiirabi, ööhaldjad

🧭 Lähtudes laiematest ühiskondlikest trendidest ning kohalikest murekohtadest, otsisid osalejad lahendusi, mis aitaksid kaasa mitmekesisemale ja jätkusuutlikumale ööelule.

🏪 Lisaks baari- ja klubikultuurile olid aruteluteemad ka turvalisus, öötöö, liikuvus, teenuste kättesaadavus ja ligipääsetavus.

📊 Projektiga on kaasas ööelu ekspert Natalie Mets, kelle sõnul on ööelu arendamine oluline mitte ainult kultuuri, vaid ka majanduse vaatest, pakkudes linnale olulist tuluallikat.

Tartu ööelu strateegia valmib koostöös Tartu linna ja selle inimestega 2026. aasta aprilliks. Aitäh kõigile, kes eelmisel nädalal kaasa mõtlesid!

2025. aasta tarkustega uude aastasse! 🤓

Kuigi tehisaru teab nüüdseks vastuseid pealtnäha kõikidele küsimustele, siis antropoloogidena teame, et päriselust läbi sünteesitud taipamised tulevad ikkagi inimestelt endilt.

Tõime sel aastal inimkeskset vaadet nii avaliku- kui ka erasektori projektidesse. Lõime mõistmist ja dialoogi, mis toetas koostöisust ja sihtide saavutamist.

Mõned küsimused, millele leidsime sel aastal vastused:
👨‍🏫 Mis põhjustab meeste väikese osakaalu hariduse, tervise ja heaolu valdkondades?
🪁 Millised on kohalike elanike mured, ootused ja hoiakud seoses tuuleparkide rajamisega?
⛹️ Kuidas saavad koolid ja treenerid kujundada laste ja noorte liikumisharjumusi?
🦄 Kuidas mõjutab tüdrukutele mõeldud tehnoloogiaring nende arengut ja enesekindlust?

Tutvu uuringute tulemustega meie kodulehel. Link kommentaarides!

Uued taipamised uuel aastal. Millele Sina vastust otsid? 🔦

Illustratsioon: Ave Taavet