EESTI MATCH RACE LIIT

Saime joone alla Tallinna meistrivõistlused, kus osalesime segavõistkonnaga Shadow ja E-44 meeskondadest ja tegemist oli selle aasta kõige edukama ORC võistkondade ühistiimiga, millega võideti nii Coa Del Ray koos euroopakatega, kui ka ORC MM pronks Tallinnas, seega väga tummine sats, millega saaks kõrgete õlgadega minna ükskõik millisele rahvusvahelisele regatile ja julgelt võistelda võidu peale!
Seda ei juhtunud aga Tallinna meistrivõistlusel. Me jäime VIIMASEKS. Kusjuures sõitsime väga hästi, domineerisime alates startidest ja praktiliselt ei eksinud ka tuule lugemisega (Välja arvatus 1. start) Sellega seoses on õhus karjuv küsimus! MIKS Eestis me ei suuda kolmapäevaregattidel ja klubiregattidel isegi medalit saada, kui rahvusvahelisel tasemel me oleme absoluutses tipus?
Esimese asjana meenub halenaljakas Muhu Väina etapp, kus meie nina ees finish kinni löödi "humanistlikel" kaalutlustel, sest teised võistkonnad ei pruugi aega jõuda....
Ei ma ei näe siin tegelikult mingit vandenõu, ega pahatahtlikkust. Küll aga paistab kaugele välja KÜÜNDIMATUS. ORC sertifikaat on p**k ja numbreid täis ning ORC rahvusvaheline organisatsioon analüüsib igal aastal jahtide sooritusi ja koostab detailse nägemuse jahide kiirusest kõikidel kurssidel ja kõikide tuule tugevustega. Meie Eestis viskame selle andmebaasi prügikasti. Meie kasutame kas ühte koifitsenti (Muhuväin, kolmapäevaregatid) või äärmisel juhul triple nr nagu Tallinna Meistrivõistlused. Probleem on aga selles, et jahtide soorituskõver ei koosne ühest ega kolmest trepiastmest, vaid see on kõver läbi kõikide tuulte ja kursside, mis kõigele lisaks veel täieneb igal aastal! ORC s nähakse vaeva et anda jahtide sooritusele pädev hinnang, aga meie sõidme siis LYS ssi. Tallinna meistrivõistlusel kasutati tuule tugevuse hindamiseks arhailist vaatlemise positsiooni, kus peakohtunik viskab merele pilgu peale ja ütleb kui tugev tuul on. ORC aga omab instrumenti, kus tuule tugevus arvutatakse välja läbi jahi kiiruse, kes distantsi läbib. Selline lähenemine on täppisteadus ja selle lahenduse leidmiseks tegid paljud targad inimesed kõvasti tööd. Meie võistluskorraldajad Eestis ei viitsi/taha/oska ORC instrumente kasutada.
Sellel suhtumisel võistlejatesse on aga tulemused. Meie Eestis võitlevad jahid ei oma selget pilti enda jahi ja meeskonna tasemest. Clean Energy võiks kolmapäevaregattide tulemusi arvestades rahulikult jahi kokku pakkida ja meeskonna laiali saata, sest poodium jääb valgusaastate kaugusele. Näitena kõlbaks muhuväina viimane etapp kus meie ORC numbrid liikusid jahi võimetest poole kiiremini eest ära. Selleks et saada ette selge pilt, arvutame me ISE iga võistluse järel välja meie tegeliku soorituse ORC mudeli järgi ja need numbrid on TOTAALSELT erinevad Eesti võistlustulemustest. Samas need numbrid KLAPIVAD rahvusvaheliste suurvõistlustega ja MM idelt ning EM idelt on meil medaleid kõvasti rohkem, kui eesti klubiregattidelt. Me peame ise arvutama selle pärast, et jahti ja meeskonda pidevalt õiges suunas arendada, ja see toimib.
Teine näide on Italia 11.98 Fanatic. Eesti võistlustel piisab sellel jahil starti ilmumisest ja distantsi läbimisest. Stardis võib tappa saada, rajal võib saada silmakaid, võib sõita õigesse nurka või valesse vahet pole. Võit on kodus. Ei. Ma ei ole kade. Ma ei arva ka et nende meeskond on kehv, seal on väga tublid noored Eesti purjetajad. Küll aga on info mida nad saavad Eesti regattidelt VALE. Kui tulevad rahvusvaheliseld võistlused, siis järsku on nende võistlusväärtuse eelis kadunud. Me nõustame enda teabega Italia 11.98 Arabela t Leedust. Nad on kiiremad kui Fanatic, nendel on kergem jaht ja nende võistlusväärtus on parem kui Fanaticul ja nad võitsid amatööride maailmameistri tiitli Tallinnas isegi vaatamata sellele et Olympic neid tagus terve sõidu. Ma ei tea, kas Fanatic arvutab läbi enda võistlustulemused pärast sõitu tegelike tulemustega. Ilmselt mitte. Muidu nad ei oleks imestanud, miks kergem ja kiirem Arabela võib nendele tegelikult kaotada Tallinna MM il. Probleem ei ole aga ei Clean Energy ega Fanaticu jahtides, ega meeskonnas. Eesti regattidel on ebanormaalselt suur kontentratsioon maailma ja euroopa meistreid. See on ulme nii väikese riigi kohta. Need jahid ja meeskonnad vajavad reaalset teavet, kuidas ennast arendada. Eesti võistluste korraldajad seda ei paku ja see viib vältimatult meie meeskondade rahvusvaheliste regattide taseme languse suunas, mida oli juba näha Tallinna MM il. Meie valitsetud C grupis jäi võit võtmata ja enamuse Eesti jahtide keskmine tase oli languses. Väidetavalt peame me tellima ORC curve kalkulatsiooni välismaalt. Me oleme digiriik ja saame suurepäraselt sellega hakkama. Me oleme omalt poolt valmis pakkuma TASUTA organiseerijatele õigeid kalkulatsioone ja õpetama välja TASUTA võistlusametnikud vajalikke andmeid õieti salvestama. Saab siis näha, kas huvi tuntakse.

Selleks aastaks on tiitlivõistlused läbi ja on vaja visata pilk peale eesti jahtide tegemistele ja analüüsida lahti tausta ning proovida pihta saada mis on tulemuste taga ja mida oodata kurjadelt konkurentidelt ning vaja koostada ka minu poolne sügavalt subjektiivne edetabel milles on kokku 12 jahti.
Edetabeliväliselt on esmahinnatavaks ORC C grupis 20. koha saanud Eesti numbritega küprose jakt RTS Baltic. Tegemist on ORC regattide piiril oleva CDL väärtusega jahiga, millega saab veel võidu sõita. Samas sellel hooajal võitsime selle jahiga Kings Cup i ning Bay regati, nii et tegemist on Eestile Tai kuninga katsumist tootnud projektiga. See jaht on hiinlaste toodetud Fareast 28 ja kõik mis puudutab allatuult, siis see lendab alatest 12 sõlmest. Küll aga nõuab see jaht vastutuules erikäsitlust ja kahjuks meeskond, kes seal peal, ei suutnud potensiaali välja sõita, vaja on vajutada 3 kraadi allapoole kui teised ja siis saab ta grüssus liikuma, sama kõrgusega liigeldes on käigukadu 0.5 sõlme. Lisaks vingele allatuulele on selle jahi ahvatlus hind,kus uue jahi koos purjedega saab kätte orienteeruvalt 65000€ eest, mis tänapäevases maailmas on peaaegu tasuta.
12. Koha meie tabelis saab B grupi 10. jaht Cherie, kes edenes välja ühe sõiduvõidu oludes, kus spinni soosis ja liikles ka teistes sõitudes mehiselt. Kui sisse poleks võetud kaks barankat olnuks koht ilmselt esikümnes. Siiski ma ei eelda spinnide renesanssi, lihtsalt seekord olud soosisid ja meeskond oli tubli. Kaks kõige kehvemat finishisse jõutud sõitu tulid offshooridest, kus gennakeride eelis kehtestati ära.
11. Koht ORC B grupis 9. lõpetanud Shadow. Midagi ei ole teha, liiklus pures mehed ja jahi surnuks. Võib vaid ette kujutada, millise seina mooodustavad ette 25 kiiremat jahti, aga sõideti välja viimasel päeval karmi ilmaga oma parimad kohad. Seega oli meestes ja paadis sisu. Kusjuures see jaht on suhteliselt moodsa kerega endiselt, kus tugevas tagantuules minnakse glissi ja leeotstel liigutakse suurematega võrdselt. Kõrgema koha oleks võinud saada õnnestunud avamere etappidega, kus liiklus hõredam.
10. Koht kunagine ORC maailmameister Forte. Vaadates seeriat, siis sõideti kindlalt välja keskmine tulemus, ei üle selle, ega alla. Keskmiselt edeneti nii grüssus kui allatuules, nii avamerel kui rajal. Võibolla natuke igavalt, aga samas järjekindlalt. Maitseasi. Kui jätkatakse sama jahiga, siis soovitaks veits julgemaid optimeerimise ja purjede disaini otsuseid. Tubli oli see et puhtalt eesti punt, ei mindud võõraste sulgede järele.
9. Koht Fanatic 2. Eesti Noored poisid ja entusiastlik omanik on teinud suure progressi ja arvestades meeste keskmist vanust ülejäänud eesti jahtidel, on tegemist noore põlvkonna esile tõusuga amatööride pronksmedali vääriliselt. Polnud kerge edeneda tihedas liikluses, aga liikuma nad pääsesid ning viimase päeva kõva tuule sooritus näitas et jaht püsis kenasti peos. Samas Italia 11.98 jääb nüüd pikaks ajaks kiirusega grupi tagaotsa ja selleks, et soorituks arenguhüpe, on vaja jahti vahetada.
8. Koht C grupi 6. ning amatööride pronks. Aastaid on oma teed rühitud ja igal aastal väike samm edasi tehtud, seega loodetavasti esimene medal innustab ja arvestades et on oodata paljude eesti vanemate tiimide eest astumist, siis on tee lahti kui entusiasmi jagub. Jahi valik on siiski oluline ja First 35 on tubli, kuid siiski ei paista neid omadusi, millega hakata päris tipus liiklema.
7. Koht B grupi 6. ja amatööride hõbe Olympic. Kuidagi pidi seda väga kuulsusrikast jahti hindama ja tiitlivõistlusel saavutatud koht läks aluseks. Suur osa tavapärasest kahvatumal sooritusel oli uute Xr-41 tede mastaapne esiletõus, kus ei olnud mingit võimalust nendele vastu saada. Koht olnuks kõrgem kui avamere etappidelt olnuks kohad tummisemad. Torkas silma vaiksemates tuultes kerge käiguprobleem ja ka kaotus aeglasemale Italiale, mis võttis amatööride kulla jättis jälje, eriti olukorras kus ei suudetud tõopuhtalt match racega ära otsustada kulla saatust.
6. Koht C grupi üldarvestuses 5. ja amatööride hõbe Amserv Toyota. Pikalt on Pro4You jälgedes oma teed käidud ja tasapisi kohta parandatud ka maailmakatel ja järjest lähemale jõutud maailma tipule. Veel jäi puudu aga seda järjest vähem. Samas on jaht arhailine ja kui peaks ka C gruppi jõudma uued jahid, siis tuleks ehk mõelda jahi vahetusele? Aga vanale sõjaratsule on raske uusi trikke õpetada.
5. Koht EM il koos Copa del Ray regatiga 4. koha saanud Sugar 11.98. See jaht on valitsenud Eesti avamere purjetamist pikalt, võidetud on kõik mis võimalik, aga grupi piiride muutus lõpetas selle jahi tee. Avamere etapil näidati, kui hea see jaht ja meeskond tegelikult on ja alistati selge vahega kõik teised, aga füüsika reeglid, kus kiiremad ja suuremad valivad aeglasemate saatuse lõpetasid eduloo. Kindlasti oleks võimalik veel saavutada ja edeneda, aga arvestades uusi Xr 41 tesid samas grupis, siis on tee püsti ja uks kinni kahjuks.
4. Koht Tallinna MM i neljas Sugar 9.98. MM i 4. koht kaalub üle EM i 4. koha samade meeskondade võrdlusel. Siin paistis et seekord otsustasid närvid ja suurest vapustusest mis tuli Copa 4. koha pettumusest, päriselt üle ei saadudki ning sisse lipsas harjumatult palju vääratusi. Samas pureles nendega kurjalt ka Katarina ning uus reaalsus, kus hakatakse kurjalt ja karmilt vastu ilmselgelt häirib edenemist.
3. Koht Tallinna MM i A grupi pronks Clean Energy. Eestis ehitatud jaht Eesti meeste ja Eesti teadmistega. See oli karm teekond et nii kaugele jõuda nii ajaloolises perspektiivis, kus enamus aega jahi elust möödus töökojas, kui ka Tallinna MM il, kus korra tuli finishisse saada ilma roolita. Tahe ja visadus tassisid selle jahi MM i starti ja MMil finishisse, ning viimases sõidus maha peetud suur lahing pronksi nimel kroonis kogu saavutuse! Jaht liikus nii tugevas kui vaikses, nii allatuules kui vastutuules, nii rajal kui avamerel. Seega on selles jahis veel perspektiivi mehe moodi mis tuleb sõidutundidega kätte saada.
2. Koht visa ajaloo ja paljude medalitega Katarina II. lugematutel kordadel on tulnud tunnistada Sugarite paremust, aga mitte seekord. Jormist plaanist rääkis pidevalt Sugari kiusamine nii kui võimalust oli ja Sugari mõranenud enesekindlus ei pidanud seekord vastu. Palju õnne Aivarile ja Hannesele selle pika teekonna eest mis leidis väärika tasu. Kuld siiski on veel MM ilt puudu ja loodetavasti jätkub tahtejõudu, et viimane samm ära sooritada.
1. Koht Copa del Ray ja Euroopa meistrivõistluste ülekaalukas võitja X-41 Technonicol. Vanast sõjaratsust pigistati uute purjedega välja erakordne kiirus ja saavutuse joonis alla X-41 paljukordse maailmameistri Sideracordise alistamine samal võistlusel, kus kiirus ja kõrgus sai otsustavaks. Samal võistlusel alistati ka Eesti ORC kroonitud kuningas Sugar ja sama võistluse eest surus käppa Hispaania kuningas. Seega korjas Technonicol oma kolmanda suurvõistluse kulla väga tugevas vahemere konkurentsis ja Eesti sai ühe väärikama avamere trofee enda valdusesse. Eriline tänu siinjuures puhtalt eesti meeskonnale, kes võitles ennastsalgavalt ja alistas kõik kõrgepalgalised kes joonele tulid.
Veel on vaja tähelepanu suunata kahele jahile, vana ja traditsiooniline Pro4You ning uus ja revolutsiooniline Xr-41. Mõlemad võitsid ülekaalukalt ja selgelt, aga arvestades et ka C gruppi on kiiresti lisandumas uusi projekte, siis ilmselt sail P4You viimase võimaluse, mis kindlalt ära kasutati. Abiks oli eesti sisesõda Katarina ja Sugari vahel. Xr-41 aga näitas uue tee, kus suhteliselt raske laeva saab leeotstel ja allatuules liikuma nii et valge jutt vee peal maas. Tulevik on kohal. Aga tulevik maksab, Xr hind koos purjedega ulatub milli alla ja eestist ning purjetamisest on kahjuks raha lahkumas, seega saab siis näha kas keegi suudab progressi koju osta.

Head taasiseseisvumise aastapäeva!

Will Shmith mängis erakordse rolli filmis "Õnne otsinguil". Seda filmi vaadates oli kaastundest silm märg ja kaasa elamisest käed higised. filmi sisu koosnes lõputust võitlusest et ennast teostada sõltumata sellest kui raske see on ja ohverdustest mida sellel teel tuli kanda. Meie tiimi seekordne pingutus Tallinna ORC MM il oli eeposlik, kus kangelased pidid minema läbi allilma ja lahendama kõik keerulised võrrandid mida teekond pakkus! Eilsel lühikesel offshooril leidsime me üles kõik tuuled, mis olid peidus vaikuste saarte ja teiste jahtide taga ning 500 meetrit enne finish*t me kihutasime koju teadmisega, et veel on tee lahti ka kõige kirkama medali suunas. Siis murdus roolipinn lahti rooli küljest ja me kaotasime täielikult juhitavuse. Nii nagu anektoodis käis peast läbi mõte, nüüd on küll lõpp.... Seda ei arvanud meie meeskond. Ainus jupp millega kuidagi jahti sai roolida olid purjed ja deki all rooli palleri libe toru. Ma ei tea mille ja kuidas nad sinna kinnitasid aga mehed võitlesid all nagu loomad, ning kuidagi suudeti jahi üle taastada minimaalne kontroll, ning meeter haaval suurte kõikumistega me maadlesime jahi üle finishi joone! Selle käigus purunes vöörimehe pöial ja jaht oli alt paksult verd ja higi täis! Me ületasime 4. dana finishijoone ja jätsime endale võimaluse võidelda pronksi eest viimasel päeval! Ma pidin selleks 41 aastat purjetama, et saaksin kogeda tunnet mismoodi on võimalik ilma roolita jaht finishisse saada!
Seda maadlust ei pidanud kahetsema. Meie vööri läks rikkis vöörimehe asemel legend Karl Kolk ja enne viimast sõitu oli järjekordselt õhus match race, kus PURE Mat112 jaht tuli taguda maa alla, nii et vurrud urust ei paistaks! Arvestades et tegemist oli allatuules glisseeriva jahiga, siis tuli grüssus anda tema pihta turmtuld ja me tegime selle ära! Pronks on meie! Esimest korda elus oli mul mitte kullast medali üle erakordselt suur rõõm! See kuidas meeskond selle nimel võitles oli eepiline! Veelkord leidis kinnitust tõsiasi, et välismaa mehed teevad eesti jahtidel ainult raha eest jalajälgi ning kasseerivad sisse ulmenubreid. Samamoodi nagu pärast Copa võitu, saab hõisata otse taevasse Eesti Eesti Eesti, sest meie meeskond oli kasvanud puhtalt mulgipudru peal!

3. Päev tallinna ORC MM il algas meile bravuurselt, tegime ideaalse sõidu ilma vigadeta ja võitsime suhteliselt pikalt, ning püsisime koos superjahtidega ka käigus samas tempos, need ei libisenud minema. 2. stardis alustasime sealt kus pooleli jäi ja üleval märgis olime jälle füüsiliselt koos suurte ja kiiretega aga allatuules tuli paar 12 + sõlmest pagi ja see haaras kaasa kiired ning kerged ja ühe allatuulega oli plats puhas meie ümber, finisis olime omast arust sooritanud tubli sõidu ilma suuremate vigadeta aga tulemuseks 7. ehk eelviimane! Hiljem kontrollisin kaldal meie ORC scoringut teiste suhtes ja kui 8 sõlmega on kõik korras ning tulem klapib meie jahi sooritusvõimega ning kõik on korras ka 14+ sõlmeses tuules, aga väga suur anomaalia on 10 ja 12 sõlmestes tuultes,, kus järku peame leidma poolteist minutit tunnis oma lähedaste konkurentide suhtes! Tegelikult oli sama jama ka Muhu Väinas, keskmises tuules arvab valem et me tõuseme lendu! Krt kui ma ise teaks, millele selline veendumus rajaneb, siis saeks seda põhjustava detaili jahis maha. Tegelikkus on aga risti vastupidine 12 sõlmeses tuules 4 tonnine RAN glisseerib ja kaob silmapiirile nii et sellele jahile võib kohale ilmumise eest kulla kaela riputada. Sama fenomen on ka TP 52 jahtidega, kes planeerivad kõikides tuultes ja kõikidel kurssidel, ning seda tegevust ei suuda ORC valem hinnata. Kolmandas sõidus võitlesime vapralt ja püsisime 3. kohal kuniks elektri pelid teise grüssu keskel loobusid ja nii suuri purjesid enam käsitsi kiiresti hallata pole võimalik, ning kaotasime vajaliku minut poolteist. Nüüd siis piilusin hirmuga tulevikku, ega ei kollita veel kuskil 10-12 sõlmene anomaalia ja tundub et edaspidi sellest pääseme, homme on kuni 8 sõlme, reedel offshooril alguses vaikne allatuul, ja selleks ajaks kui tagasi hakkame tulema tuul tugevneb ja tuleb kiire lõpp mis soosib aeglasemaid, ning viimasel päeval 20+ sõlme, kus meil kõik ok. Seega pead me longu ei lase ja pusime edasi.

Karm tormine ja p**k offshoor sai läbi. Öised miiniväljad on meie tiimile alati olnud ohtlikud, aga seekord pääsesime väga neutraalse ja konservatiivse 4. kohaga, kust on hea edasi minna. Karmid olud raputasid mehi ja laeva ning meie vantide kinnitused kippusud lahti kerima, ning vöörimees Melvin päästis meid sinikate ja klobitud kontide hinnaga esimesel korral juba Naissaare all masti kaela tulemisest, hilisemad visiidid masti mäekõrguse lainetusega olid juba regulaarsed. Kõige hullem üllatus tabas meid 4 tundi enne ülemist märki, kus liidriks tõusmise järel kadus jahist elekter 3 tunniks ja pidime pimesi edasi sõitma ja seal saime ka korraliku kaotuse, sest ainus asi mis viimasest ilmaennustusest meelde jäi oli paudi kellaaeg, aga see oli nihkunud varasemaks kahjuks meie black oudi ajal. Insenerid Priit ja Andrus suutsid organiseerida uuesti tuled ette vahetult enne ülemist märki ja müts maha! Lained peksid eriti hullusti mehi kes küürakil akude ja mootori kallal. Siit nüüd kindel järeldus! Peame tunnistama et segaduste tõttu polnud meil seekord kaasas eraldi akupanka ja starlink SAT sidet ja see maksis meile ilmselt koha esikolmikus. Saab tulevikus parandatud!

Copa del Ray 2025 finaalipäev oli tihe ja terav nagu suurte regattide finaal peabki olema. Meie hammaste teritamine Sugar tiimi turjas leidis laialdast vastukaja ja siinjuures tahan tervitada kõiki pehmeid ja viigitud paraadpurjetajaid, kes arvavad et piisab vaiba lahti rullimisest ja edasi on rõõmus ja tore. Nii võitmine ei käi. Tasub vaadata näiteks Ben Ainsle tegemisi, kui oli vaja kedagi tampida, siis seda ka tehti halastamatult ja kompromissitult. Selleks et aru saada, et tiitlivõistlus ei ole patseerimine pargis, tuli korraldada esimest korda ajaloos meistrivõistlused paraleelselt Copa regatiga ning ajaloo üks kõike kõrgema tasemega ORC regatte sai teoks. Sellise survega jäi glamuur hätta ning oli vaja terasest närve ja mõtlemiskiirust tasemel, mida väga tihti kohtab World Match Race Touril. Seal keegi ei ohi kui mõne silmaka saab. Meid taoti viimasel päeval kättemaksuks kõikidest torudest, Itaallased ja hispaanlased olid kenasti oma rahva eest väljas ja kõik, kes ulatasid ka meile vajutasid. Sellest aga ei piisanud. Sellest ei piisanud kohe üldse, sest meil oli igale löögile vastus valmis, ja meie jaht ning meie purjed tõmbasid nii nagu oleks rong möllanud trammipargis. Meie meeskond kannatas endale grammigi halastamata ja me kiskusime selle VÕIDU TANGIDEGA SEINAST VÄLJA! COPA DEL RAY 2025 on MEIE OMA! See on puhtalt EESTI oma! Meie meeskonnas võistlesid amatöörid Eestist, kes keetsid makaronid ja paella kuuma veega pehmeks ning söödavaks. Tulevikus enne kui välismaalastele hakata tuhandeid eure maksma tasub pilk visata Tallinna lahele näiteks kolmapäevaregattidele! Seal võstlevad duhhi täis mehed, kes OSKAVAD kõvasti võistelda ja võita! Olümpic näitas seda eelmisel aastal ja nüüd näitasime seda meie! Eesti purjetamine on ülikõva! Piisavalt tasemel, et seista Hispaania kuninga kõrval võrdsena suurte purjetamisriikidega. Suur tänu meeskonnale! Suur tänu perekondadele kes oma mehi toetasid! Suur tänu One Sailsi disaineritele, kes seekod tootsid midagi maagilist! Lihtne on purjetada grüssus kõigist kiiremini ja kõrgemale ning allatuules kõigist alla ja nobedamalt! Nii saab rallit sõita! Palju õnne Eesti!

Copa del ray hakkab jõudma finishisirgele ja tänane päev sisaldas emotsioone kõrges kaares. Kahes esimeses sõidus tegime suurepärased stardid ja sõitsime välja kohad 1. ning 3., aga kaks Italiat rippusid sabas nagu takjad ning itaallased said kohad 2.ja2. ning eesti konkurent Sugar võttis sõitudes kohad 3.ja1. Seega mehine viik. 3. sõidus aga hakkas juhtuma nii et sädemed lendasid üle mere ja interneti avarustesse. Sellel võistluselt esmakordselt eksisime poole valikul ja traditsiooniline vasak ei kandnud ning ülemises märgis oli koht kuskil keskel, kust meie hinnangul terendas lõpu protokollis koht maksimum esikuue piiril, kui samal ajal Italiatel paistis kätte 1. Sugar ja 2. Itallased. Meie jaoks talumatult kehv optsioon, sest siis olnuks vahe mõlema jahiga paar punkti nende kasuks ja meist endast enam viimasel päeval kõik ei sõltunuks. Seega tuli midagi ette võtta. Avangu tegit Italiad ise, sest halssisid üleval märgis läbi suurte varjude ning pidurdasid ennast korralikult lastes meid mööda. Edasi oli meie plaan pragmaatiline. Meil oli varus 4. koht, Sugaril 11. ja Itallastel 21. Meie otsus oli võtta käsile jaht kes eespool (Sugar) arvestusega, et nemad võtavad ette tagapool olevad Itaallased ja sedasi pidurdada nende mõlema edenemist alla 4. koha mis meil varus. Meie suureks üllatuseks Sugar loobus itallaste kontrollimisest ja üritas meie haardest vabaneda, mis ei ole võimalik, sest meie jaht on kiirem. Väga küsitav taktika match race võtetega kursis oleva taktiku Ferrarese poolt. Meie aga valisime kahest heinakujhast selle kes ees, lootusega et teine ei võida sõitu. peaaegu nii ka lõpuks läks, kus Sugar sai sisse kõige kehvema 16. koha mille asemele läks tabelisse 11. koht ja meie võtsime enda varudest 4. koha ja venitasime vahe 8 punkti peale, mida on nendel homme juba väga keeruline tagasi võistelda. Itallastega vahe on aga 1 punkt ja seega fokuseerime homme oma sügava tähelepanu nendele. Sugaril aga põdeda ei tasu, medal on peaagu käes ja kui esikoha madinast 1 jaht vääratab, siis võib ehk ka kõrgemale ronida, aga see ei ole enam nende enda käes. P.s. sport ei koosne alati naeratamistest.

Meie eilne offshoor kulges mööda randu ja kuumasid kaljusid, kus korra puhus siit ja kohe sealt, arvestades offshoori suurt kaalu, siis laguneda sellel üritusel ei tohtinud. Kui välja jätta üks leelaini ülehinnang, kus kaotasina paar minutit, siis ülejäänud sõidu edenesime bravuurselt, eriti võimsalt tirisid allatuules meie uued gennakerid ning jätsime teised X-41 d kaugustesse täppideks. Küll aga rippusid sabas paar Italiat, nende hulgas Eesti Sugar ning Argentiinlaste 39 jalane eriprojekt, kellest eest ära me piisavalt ei sikutanud, aga 4. koht offshooril kus võib kõike juhtuda on väga hea alus et edasi toimetada ja mahaviske sõitu meil veel (loodetavasti) ei ole.
Täna on oodata 3 lühiraja sõitu ja seal annab meie jahi kiirus meile Italiate ees kerge eelise, sest nendel on raskem traffikust pääseda.