Merekeele nõukoda

Mereleksikon 30 - palju õnne!

⚓️ Merekeele nõukoda alustas uut aastat meile tõlkevastete leidmiseks esitatud nimekirjaga kõikvõimalike tuule ja laeva kiiruste, kursside ja suundadega – apparent, relative, true wind; course to steer, through water, made good jpt. Mõni oli vana tuttav, mille kohta eriti küsimusi ei tekkinud, mõni oli uudsem ja mõne vana tuttava puhul ka sellel korral väga häid tõlkeid ei tekkinudki.

💡Nt True Course ja Compass Course jt kõrval vähem kuuldud on Course Made Good, mis tähendab kurssi, mis läbitud teelõigule tagasi vaadates keskmisena välja kukkus. Tehisaruga konsulteerimise järel leidsime, et see võiks olla saavutatud kurss.

⛴️ Omaette mõistete komplekt, mida sai arutatud, oli laeva liikumise kuus vabadusastet – kolm sirgjoonelist (surge, sway ja heave) ja kolm pöördliikumist (pitch, roll ja yaw) piki või ümber püst-, põik- või pikitelje. Roll on üldteada rullumine, yaw on seegamine või jeerimine, mõlemad koos on eesti keeles lengerdamine, aga ülejäänute suhtes on eesti keeles terminitega kehvasti. Sai üritatud läheneda süsteemselt, et pikisuunalised võiks olla kõikumised ja pöördliikumised õõtsumised, mille suunda täpsustaks täiend piki-, püst- või külg-.

➡️ Lõpuks tundus siiski, et tegelikult praktikas sellist tähenduse erinevust ei tajuta ning see variant ei pruugi töötada. Sirgjoonelise liikumise tähistamiseks sai kaalutud ka „pendeldamist“, kuid koosoleku lõpuks siiski ühegi variandi suhtes head tunnet ei tekkinud ja see teema jäi järgmisi kordi ootama.

👉 Loe pikemalt teokirjast https://www.transpordiamet.ee/merekeele-noukoda

📸 Helen Kirss

⚓️ 2025. a viimasel töökoosolekul vaatas merekeele nõukoda üle elektroonilise mereinfosüsteemi EMDE 2.0 arendamise käigus ette tulnud ingliskeelsed oskussõnad, millele püüti eestikeelsed vasted leida.

Tõlkimist vajavate siseveetranspordis kasutatavate veesõidukite nimekirjas olid näiteks
⛴️Pushtow, nine cargo barges – tõukurpukser üheksa kaubapraamiga
ja
🛳️ Pushtow, nine or more barges at least one tanker or gasbarge – tõukurpukser üheksa või enama praamiga, millest vähemalt üks on paakpraam, kas gaasiga või ilma.

Millal sellised küll Eesti sisevetel sõitma hakkavad? EMDEs on need igatahes ootel.

💡Peamurdmist oli ka ametikohtade nimetustega:
❓Kas Staff Captain on vahetuskapten, kapteni asetäitja või asekapten?
❓ Kas Staff Chief Engineer on vahetuse vanemmehaanik, vanemmehaaniku asetäitja või asevanemmehaanik?
➡️Otsustati jääda viimaste variantide juurde.

Lisaks mõned lihtsamad ametimehed ka:
✅ Donkeyman – donkerman, abikatla masinist
✅ Ship's Carpenter – laevapuusepp, tsimmerman

Laevapereliikmete ametinimetusi on nimekirjas 296, üle jõudsime vaadata vaid kolmandiku.
Jätkame uuel aastal!

📸 Malle Hunt

⚓️ Merekeele nõukoja novembrikoosolekul vaadati elektroonilise mereinfosüsteemi EMDE 2.0 jaoks üle suur hulk termineid. Laevatüüpide nimetusi oli 158 ja sadamaoperatsioone 26. Enne koosolekut tehti ära kodutöö ja pakuti välja ingliskeelsetele nimetustele eestikeelsed vasted, see võimaldas kahe tunni jooksul need üle vaadata.

💡Üks huvitav tähelepanek puudutab nimetust „Captain/Master“.
Eesti keeles on mõlemale vasteks „kapten“, mis tähistab piiramatu suurusega laeva kaptenit. Varem oli meil kasutusel ka termin „kaugsõidukapten“ – see tähendas kapteni kõrgeimat kvalifikatsiooni (inglise keeles Master mariner). Nimetust kasutati nii enne 1940. aastat kui ka hiljem, kuid nüüdseks on „kaugsõidukapteni“ nimetus ametlikest dokumentidest välja jäänud.

👉 Rahvusvaheliselt on viimastel aastatel toiminud terminoloogiline muudatus, kus senine „Master“ asendatakse üha enam sõnaga „Captain“. Näiteks on diplomeerimise rahvusvahelise konventsiooni kohaselt kõrgeima taseme tunnistuse nimetus nüüd:
➡️ Certificate of Competency as Captain of a Ship of Gross Tonnage 3000 or More.

🛳 „Master“ on asendatud eelkõige seetõttu, et Captain on tavakeeles selgem ja laiemalt mõistetav. Ameerika inglise keeles võib sõna „master“ lisaks tehnilisele tähendusele kanda ka ajaloolisi kõrvalassotsiatsioone, mistõttu eelistatakse neutraalsemat nimetust.

📷 Malle Hunt

🍂Merekeele nõukoda alustas sügishooaega töökoosolekuga 16. septembril.

⚓️ Ka tänavu osaleme Eesti Keele Instituudi koordineeritavas riiklikus terminoloogiaprogrammis, mille raames saavad oskussõnad kõigile kättesaadavaks keeleportaalis Sõnaveeb. Käesoleva aasta lõpuks lubasime üle vaadata ja lisada 40 kirjet.

Suureks katsumuseks on Sõnaveebi juhendi nõue, mille järgi peab definitsioon olema ühelauseline. Näiteks koostasime määratluse admiraliteediankrule. 👇

➡️Definitsioon: admiraliteediankur on suure hoidejõuga kahekäpaline tokkankur, mida põhiliselt kasutati vanemaaja purjelaevadel
➡️Märkus: Tänapäeval võidakse seda kasutada vanemate väikeste laevade varuankruna.

Merekeele nõukoja koosolekute protokollid (teokirjad) on Transpordiameti kodulehel 👇
https://www.transpordiamet.ee/merekeele-noukoda

📷Eesti Meremuuseumi fotol on merest leitud vana admiraliteediankur (tokkankur) mälestusmärgiks meres hukkunud meremeestele. Püstitatud Mõntu sadama kõrvale.

Töö käib nagu laeva köögis!

⚓️ Laeva köök ehk kambüüs on ruum, kus valmistatakse kogu laevapere toit, näiteks reisilaevadel valmib seal ka reisijate söök. Kambüüsi suurus sõltub nii laeva tüübist, pardal olevate inimeste arvust, reiside pikkusest kui ka võimalusest merel toiduvarusid täiendada.

Ohutus on seal esmatähtis – pliidid, tööpinnad ja riiulid on turvapiiretega, et laeva õõtsudes nõud ja potid maha ei kukuks. Lisaks on igas kambüüsis tulekahjusignalisatsioon ja mitu tuletõrjesüsteemi (vesikustutus-, sprinkler- ja gaaskustutussüsteem).

👉Kas teadsid, et kambüüse hakati laevadel kasutama juba 15. sajandil? Enne seda paigutati ahjud ja pliidid otse peatekile.

⚓️ Kambüüs asub võimalikult messi lähedal – aga mis see mess õigupoolest on?
Mess on laevapere ühiskajut, kus süüakse, peetakse koosolekuid ja vajadusel ka puhatakse. Laevadel võib olla mitu messi: ohvitseride oma, meeskonna oma ja sõjalaevadel isegi allohvitseride mess.

👉Huvitav fakt: ingliskeelne sõna mess on mitme võimaliku päritoluga – see võis tähendada algselt toiduportsjonit või rooga, pärineda vana prantsuse keelest (mes – sööginõu) või tuleneda ladina keelest (missus – “saatma”, kaudses tähenduses lauale saadetud söök).

Vaata lisa Merevikist 👇
https://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/Mess
https://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/Kamb%C3%BC%C3%BCs

Kas laeval on aknad või illuminaatorid?

⚓️ Illuminaator on klaasitud veetihe valgusava (harilikult ümmargune) laeva pardas, tekis või tekiehitises.
• Illuminaator võib olla avatav, aga ka avamatu, seda nimetatakse vahel ka pullisilmaks.
• Illuminaatoril võib olla tormiluuk, mille saab laeva seest aaspoltidega tihedalt sulgeda.

⚓️Reisilaevade kõrgemail tekkidel asuvaid klaasist valgusavasid nimetatakse tavaliselt akendeks. Aga ka laevaakende raamid ja klaasid peavad olema tugevad, et vastu pidada lainelöökidele.

Kokkuvõttes:
✅ Illuminaator on merendustermin enamjaolt ümmarguse veetiheda akna kohta.
✅Aken on tavalisem klaaspind, mida kasutatakse pigem reisilaevade ülemistel tekkidel.

Vaata artiklit „Illuminaator“ Merevikist 👇
https://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/Illuminaator

Laevadel on tekid

• Tekk (või tekid) on laevatermin, mis tähendab horisontaalset pinda või tasandit laeva sees või peal. Näiteks: peatekk, vahetekid jms.
• Laevadel ei ole korruseid nagu hoonetes, „laeva korrus“ ei ole merendusterminina korrektne.

🛳️ Meremehed kasutavad sõna tekk. Ka reisija peab teadma, mis tekile tal reisilaevas on vaja minna ja kas ta peab sõitma liftiga üles- või allapoole, sest liftinupud osutavad tekkide numbritele.

Vt artiklit Tekk Merevikist https://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/Tekk

Foto: Madli Vitismann

Teejuhi suvenumbis kirjutab merekeele nõukoja liige, mereväeohvitser Liivo Laanetu laevade klassifitserimisest NATO merevägedes ja raamatuaasta puhul heidetakse pilk kapten Peeter Veegeni raamatusse "Ajatuulte keerises". Head lugemist!

Digiajakirja Teejuht värske suvenumber on ilmunud! 🌼

𝗦𝘂𝘃𝗲𝗻𝘂𝗺𝗯𝗿𝗶𝘀𝘁 𝘀𝗮𝗮𝗯 𝗹𝘂𝗴𝗲𝗱𝗮:
🔶 Sauga–Pärnu teelõigu uuendamisest.
🔶 Eesti Merendusklastri ambitsioonidest.
🔶 Tänavu veerandsaja aastaseks saanud Eesti Lennundusmuuseumi tegemistest.

Loe tasuta neist ja paljudest teistest põnevatest teemadest maalt, veest ja õhust siit 👉 https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/820763828/

Kurb on lugeda selliseid tekste, kus tõlkimisel kasutatakse ei tea mis rakendust, selle asemel, et piiluda inglise-eesti meresõnaraamatusse või merevikisse...

Sel nädalal kogunes merekeele nõukoda, et arutada elektroonilises mereinfosüsteemis olevaid laevatüüpide nimetusi. Eesmärk on nimetused korrastada, et tulemus oleks arusaadav nii andmete sisestajatele kui ka kasutajatele, lähtudes ühtsetest tunnustatud terminitest ja ühikutest. Töö on mahukas ning järgmine arutelu sel teemal toimub sügisel.

Merekeele nõukojal oli tegus aasta. Viimases ameti teatajas Teejuht taas ülevaade MKN tööst ja näited päringutele vastustest:

https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/722004423/28/