Eesti Sukeldujate Klubi

⚓️ Eesti vrakkidel on väga põnev sukelduda ja mõned kaadrid vrakkidest oleme ka meie jaganud. Siiski ei ole vrakid alati ainult veealused vaatamisväärsused. Mõni võib kujutada ka ohtu keskkonnale.❗️

🌊 Eesti Meremuuseumi väga põnev lühifilm selgitab hästi, miks mõned vrakid on keskkonnale ohtlikud, miks nende tuvastamine on meie mere tervisele ülimalt oluline ja mida iga üks meist saab teha, et hoida Eesti meri puhtana! ♻️

Väga soovitame! 😊

🌊Raisid meil Eestis küll ei kohta, aga see-eest võib näha igasugu muid veeloomi ja põnevaid elukaid (sealhulgas ka sukeldujaid). 😇

Kui ei usu, siis guugelda nt merivarblast! 😃

🤿 Terve suvi on ees ja veealune maailm ootab, et sa tuleksid seda avastama!

🗓️ Kevad on parim aeg sukeldumise algkursuseks!

💬 Kirjuta meile, kui tahad see suvi uue ägeda oskuse omandada!

Barracuda järv Filipiinidel...vesi +38...peale veetemperatuuri meenutab kõik meie Rummut...meil on kalu rohkem 😊

Oled sa kunagi hüljest päris elus näinud? 🦭 Aga nii lähedalt? 🤩

Väga harva tuleb ette, et mõni noor hüljes sukelduja juurde uudistama tuleb. Ligi 15 aastat tagasi õnnestus ühel meie sukeldujal mitte ainult näha hüljest otse enda nina all, vaid teda ka filmida! 📹 Lõpuks saame seda videot ka teile jagada. 😊

🦭 Hüljestest lähemalt:
Eestis meres elab kahte tüüpi hüljest: hallhülged ja viigerhülged. Neid eristada ei ole alati väga lihtne, kuid enamasti - nagu ka videos - on tegu hallhülgega. ✨ Neid on lihtsalt oluliselt rohkem. Isased hallhülged võivad kasvada kuni 2 m pikkuseks ja kaaluda üle 300 kg.

🐟 Hallhüljes sööb peamiselt kala, vahel ka vähki ja limuseid. Kummitusvõrku kinni jäänud kala on hülgele nagu kandikul serveeritud eine, mis vahel võib kahjuks talle aga saatuslikuks saada.

Üldiselt on hallhüljes väga sotsiaalne loom ja ka vähem inimpelglik kui viigerhüljes. 😊 Tihti juhtub, et hallhüljes tuleb inimestele lähemale ja võib uudishimus järgneda ka aeglaselt liikuvale paadile. 😍