Treeningfookus

🏊🚴🏃 Ironman Tallinn täisp**k ja 70.3 aastal 2026

🏁 Maris Lillep – 10:45:12 ja vanuseklassi Ironman üldarvestuse 3. koht ja Eesti meister N40-44

🏁 Elina Pähklimägi – 12:09:15, III koht Eesti meistrivõistluste arvestuses N40-44 vanuserühmas

🏁 Oliver Pällo – 4:38:39 ja aastaga 9:34 arengut, Eesti meister M18-24

Kolm väga erinevat teekonda ja kolm tulemust, mille üle saab uhke olla.

Nii sai suurema punkti minu 9. hooaeg triatloni treenerina.

Mõned sõnad nädalavahetusest Tallinna Ironmanil.

Kõigepealt suur-suur kummardus korraldajatele , vabatahtlikele, rajajulgestajatele, liiklusreguleerijatele, mototurbele, teeninduspunktide inimestele, meditsiinipersonalile ja kõigile teistele, kes selle triatlonipeo sellistes tingimustes üldse toimima panid. 🙏

Ise samuti rajal olles imestasin kui keeruline sellist asja korralduslikult on kokku panna!

Sportlane saab finišiaja ja medali, kuid võimaluse selle tulemuseni jõuda loovad sajad inimesed, kes on rajal juba enne esimest starti ning jätkavad tööd kaua pärast viimase võistleja lõpetamist.

Tänavune korraldus oli eriti suur ettevõtmine. Uus ujumiskoht Raku järves tähendas muudetud võistlusradu, kahte vahetusala ning logistikat, mis ulatus Tallinnast läbi mitme Harjumaa omavalitsuse. Liiklus tuli ümber korraldada, varustus ühest võistluskeskusest teise viia ning tuhandete osalejate, toetajate ja linnaelanike liikumine turvaliselt lahendada. Stardis oli sportlasi 97 riigist.

Ja siis lisandus ilm.

Laupäevase täispika Ironmani ajal jõudis Eestisse tugev torm. Väljastatud oli oranži ehk teise taseme ilmahoiatus. Võistlejaid ootasid tugev tuul, külmad puhangud ja vihm, mis muutis rattaraja keeruliseks ning jättis jooksurajale suuri veeloike. Mõnes Eesti piirkonnas sadas ühe ööpäevaga maha terve kuu keskmine vihmakogus.

See ei olnud lihtsalt üks ebamugav vihmasabin. Täispika võistluspäeva teises pooles tuli tundide kaupa edasi liikuda tuule, tugeva saju ja läbivettinud rajaga. Pühapäevaks oli tormihoiatus madalamale viidud, kuid ka Ironman 70.3 võistlejad said vihma ja tuult veel korralikult tunda.

Sellise ilma puhul on lihtne keskenduda ainult sportlaste raskustele. Tegelikult seisid samades tingimustes tundide kaupa ka vabatahtlikud ja rajameeskonnad. Nemad ei saanud pärast rattaringi vahetusalasse tulla ega finišijoone ületamise järel sooja minna. Ikka tuli näidata suunda, ulatada jooki, tagada ohutus, lahendada ootamatuid olukordi ja anda igale mööduvale sportlasele energiat juurde.

Avalikus võistlejate tagasisides kordus üks mõte: tingimused olid väga karmid, aga vabatahtlikud olid uskumatud. Sellega saab ainult nõustuda.

Seega enne, kui räägin Elina, Marise ja Oliveri tulemustest, tuleb esimene medal anda korraldustiimile. Sellise nädalavahetuse läbiviimine nõuab omaette Ironmani-väärilist vastupidavust. Suur aitäh! 👏

Keskendun nüüd 2026. a Ironman Tallinn õpilaste sooritustele.

––––––––––––––––––––––––––
IRONMAN täisp**k

Ujumine 3,8 km • ratas 180 km • jooks 42,2 km

-------------------------------
🏊🚴🏃 Maris Lillep 🏊🚴🏃
-------------------------------
Marise viimased hooajad on näidanud, et ta oskab pika eesmärgi nimel tööd teha.
2023. aasta Ironman Tallinn 70.3 tulemus oli 5:16:55. Aasta hiljem tuli 5:16:49. Numbrite järgi justkui kuus sekundit arengut kahe hooaja vahel.

2024. aastal toimus suurem hüpe. Ironman Tallinn 70.3 lõppes ajaga 5:04:06, F35–39 vanuseklassi 3. koha ja Eesti meistritiitliga.

Hooaeg jätkus Marbellas Ironman 70.3 maailmameistrivõistlustel. Võistluspäeva sisse mahtus kaks rehvipurunemist, kuid finišisse tuli ikkagi jõuda. Mõnikord õpetab üks keeruline võistlus rohkem kui ideaalsetes tingimustes tehtud isiklik rekord.

2026. aastal oli järgmine samm täisp**k Ironman.
Poolpika kiirusest üksi täispika läbimiseks ei piisa. Rattal tuleb olla tugev, aga samal ajal piisavalt säästlik, et pärast 180 kilomeetrit oleks võimalik maratoni joosta. See tähendab pikemaid treeninguid, suuremat mahtu ja palju kannatlikkust.
Aasta algusest võistlusnädalani kogunes Marisel ligi 408 treeningtundi. Ujumist tuli umbes 186 km, rattasõitu 4723 km ja jooksu 767 km.

Marise ettevalmistuse kõige selgem rõhuasetus oli ratas.
Märtsi lõppu jäi ligi 24-tunnine treeningnädal, millest üle 20 tunni möödus rattal. Juulis tuli 168,5-kilomeetrine rattasõit ning augusti alguses 3,8-kilomeetrine avaveeujumine.
Mais läbitud Riia maraton andis omakorda pika jooksu võistluskogemuse. Maratoni jooksmine eraldiseisva võistlusena ja maratoni jooksmine pärast 180 km ratast on kaks erinevat maailma, kuid teadmine, et distants on jalgades olemas, tuleb alati kasuks.

Viimase 12 nädala jooksul kogunes Marisel 152 treeningtundi. Sellest üle 87 tunni möödus rattal. Oli 15- ja 16-tunniseid nädalaid, kuid ka kergemaid perioode, et tehtud töö jõuaks kohale.

Treenerina on täispika eel üks suuremaid küsimusi alati see, kui tugevalt lubada rattal sõita.

Maris oli 70.3 distantsil näidanud, et rattakiirus on olemas. Täispikal ei ole aga eesmärk teha võimalikult head 180 km rattasõitu. Eesmärk on teha võimalikult hea Ironman.

Ujumine tuli ajaga 1:31:16. Esimene vahetusala 11:19 ning seejärel 180 km rattasõitu ajaga 5:22:28.

See tähendab rohkem kui 33,5 km/h keskmist kiirust täispika Ironmani rattarajal.

Kiire ratas on tore number, kuid pärast ratast jääb veel maraton. Seal selgub, kas rattatempo oli päriselt õige.

Teine vahetusala võttis 7:56 ning jooks algas. Kui finišiprotokolli ilmus maratoni ajaks 3:32:12, oli selge, et rattal tehtud töö ei olnud jooksuvõimet ära võtnud.

🏁 Finišiaeg 10:45:12.

Ja trummipõrin 🥁 – F40–44 vanuseklassi üldarvestuse 3. koht! 🥉Ja seega Eesti meister 🥇 F40–44 vanuses. Sain ka kuldmedali ise kaela riputada, kuna just täispika Eesti Meistrivõistluste medaleid jagasin Eesti Triatloni juhatuse liikmena. Väga uhke, sellise rahvamassi ees – midagi suurt on korda saadetud❗❗❗

Kui vaadata ainult lõpptulemust, võib 10:45 tunduda ühe väga hästi õnnestunud päeva tulemusena. Tegelikult on selle taga kuude p**kune töö: ligi 5000 rattakilomeetrit, pikad treeningnädalad, maraton, avaveeujumised ja varasemate 70.3 võistluste kogemus.

Kõige kõnekam number ei ole minu jaoks isegi lõpuaeg. See on 3:32 maraton pärast 180 km rattasõitu.

Täispikal saab alati midagi veel paremini teha, aga vanuseklassi poodiumile jõudes tuleb osata ka tulemust hinnata. Maris suutis suure treeningmahu muuta võistluspäeval kasutatavaks vastupidavuseks.

Väga kõva töö ja väga kõva tulemus! 🔥

––––––––––––––––––––––––––
🏊🚴🏃 Elina Pähklimägi 🏊🚴🏃
-------------------------------
Täispika Ironmani ettevalmistuses saab alati arutleda, kui palju on piisavalt. Kas peaks tegema 180-kilomeetrise rattasõidu? Kas maraton tuleks treeningul läbi joosta? Kas 3,8 kilomeetrit peab enne võistlust kindlasti avavees ujuma?

Elina ettevalmistus näitas hästi, et kõike ei ole vaja ühe hiiglasliku treeninguna kokku panna. Töö sai tehtud! Distantsi erinevad nõudmised tuleb muuta tuttavaks sammhaaval.

Aasta algusest võistlusnädalani kogunes ligi 308 treeningtundi. Sinna sisse mahtus umbes 136 km ujumist, 4106 km rattasõitu ja 846 km jooksu.

Need ei olnud lihtsalt juhuslikult kogunenud kilomeetrid. Aprillis tuli 181-kilomeetrine rattapäev. Juunis lisandus 150-kilomeetrine sõit ja juulis veel 123-kilomeetrine rattatreening.
Jooksus ei olnud eesmärk treeningul maratoni läbida. Pikimad tööd jäid mõistlikumasse vahemikku ning juulis tuli 25-kilomeetrine jooks.

Ujumises sai enne võistlust tehtud ka täpselt Ironmani distantsi p**kune 3,8-kilomeetrine avaveetreening.

Kevadel oli üheks kontrollpunktiks Challenge Šamorini 70.3. Poolp**k distants annab täispika ettevalmistuses väga palju infot: kuidas toimivad vahetusalad, millise tundega saab pärast ratast jooksma minna ja kui palju jääb pärast mitmetunnist pingutust veel varusse.

Viimase 12 nädala jooksul kogunes Elinal ca 118 treeningtundi. Enamik suuremaid nädalaid jäi 9–14 tunni vahele. Ei olnud ühte rekordnädalat, mis oleks pidanud kogu valmisoleku ära tõestama. Oli p**k rida tehtud treeninguid.

Just selline ettevalmistus on treenerina sümpaatne. Üks bravuurikas treening ei tee Ironmani. Palju olulisem on see, kui saad nädalast nädalasse järgmise vajaliku töö ära teha.
Võistluspäeval läbis Elina 3,8 km ujumise ajaga 1:36:28. Esimene vahetusala võttis 7:45 ning 180 km rattasõidu aeg oli 6:00:23.
Rattasõidu järel oli koguaeg 7:44 kandis. Sealt edasi ootas veel maraton – see osa, kus Ironman alles päriselt oma nägu näitab.
Teine vahetusala läks kiiresti, 4:28, ning maratoni läbis Elina ajaga 4:20:12.

🏁 Finišiaeg 12:09:15.

F40–44 vanuseklassis tähendas see 10. kohta. Eesti meistrivõistluste arvestuses vanusegrupi III koht.

Juhtus tore sündmus, et sain ka ise treenerina Eesti Meistrivõistluste medaleid jagada, nii et see oli uhke tunne küll, kui sain täispika läbinud õpilasele pronksmedali kaela riputada.

Teades ka seda, et Elina pingutab mitmel rindel (töö ja väikesed lapsed), siis on seda enam imetlusväärne see tahtejõud.

Täispika Ironmani puhul on alati võimalik leida kohti, kust järgmine kord minuteid võita. Ujumises saab liikuda efektiivsemalt, rattal saab tempot veel täpsemalt jagada ja maratonis on kümneid väikseid otsuseid, mis lõpuaega mõjutavad.

Esimene ülesanne on aga kogu võistlus tervikuna kokku panna. Elina puhul oli see tervik olemas: ujumine tehtud, rattal kuue tunni piir ja maraton kontrollitud tulemusega lõpuni.

Treeningutes muutus distants tuttavaks ning võistluspäeval pani Elina need osad kokku.

12:09:15 on tugev lõpp-punkt süsteemsele ettevalmistusele. 💪

––––––––––––––––––––––––––
IRONMAN 70.3
Ujumine 1,9 km • ratas 90 km • jooks 21,1 km
––––––––––––––––––––––––––
🏊🚴🏃 Oliver Pällo 🏊🚴🏃

2025. aastal oli Oliveril esimene triatlonihooaeg ja esimene Ironman 70.3.

Juba debüüthooajal tulid tugevad tulemused nii sprindi- kui olümpiadistantsidel. Ironman 70.3 Tallinn lõppes ajaga 4:48:12.

Kuid sel aastal oli maasikas tordil 🍓🍰 asjaolu, et Oliver alustas juuli alguses kohustuslikku Kaitseväe ajateenistust, mistõttu olid viimased poolteist kuud treeningute mõttes võrdlemisi kasinad.

Siiski 2026. aastal ei olnud eesmärk enam lihtsalt distantsi läbida, vaid teha seda kiiremini. Lootus oli alla 4:30.

Aasta algusest võistluseni kogunes Oliveril ligi 431 treeningtundi: umbes 344 km ujumist, 4896 km rattasõitu ja 1538 km jooksu.
Need numbrid näitavad väga suurt üldist töövõimet. Talvel tuli 50-kilomeetrine jooks ning treeningutesse mahtus mitu 5-kilomeetrist ujumist. Hea meel, et igal alal numbrid järjest paranesid.

Oliveri viimase 12 nädala maht oli 102 tundi. Seda oli vähem kui täispikaks valmistunud Elinal ja Marisel, kuid see ongi reaalsus kui oled enamuse aega metsas Kaitseväe teenistuses. 😂

70.3 ei ole pool täispikast Ironmanist. See on omaette võistlus, kus kiirused on suuremad ning hea tulemus nõuab julgemat ujumist, tugevat rattasõitu ja võimet joosta poolmaraton tempoga, millega täispikal ei oleks mõistlik alustada.
Võistluspäeval tuli 1,9 km ujumise ajaks 32:02. Eelmise aasta 34:49-ga võrreldes oli veest väljumise hetkel võidetud juba ligi kolm minutit.

Esimene vahetusala läks 3:57 ning rattadistants 2:29:13-ga. Peaaegu sama rattatulemus nagu eelmisel aastal, kuid seekord sega suur seljavalu, mis kuidagi ajateenistuses varustuse tassimisega oli tekkinud. Heal päeval ja vaadates eelnenud olümpiadistantsi Valgas, oleks loogiline 2:15 sõita.

Teine vahetusala läks 3:27-ga. Eelmisel aastal võttis sama tegevus 6:12. Sealt tuli veel ligi kolm minutit võitu.
Ja siis jooks.

2025. aasta võistluse eel kirjutasin jooksuprognoosiks 1:30:00. Tookord algas jooks liiga kiiresti ning lõpuaeg oli 1:34:23.
2026. aastal tuli poolmaratoni tulemuseks...
⏱️ täpselt 1:30:00!

Pärast 1,9 km ujumist ja 90 km rattasõitu tähendab see keskmiselt umbes 4:16 min/km jooksutempot.

🏁 Ironman 70.3 Tallinna tulemus 4:38:39.
Aastaga 9 minutit ja 33 sekundit kiiremini ning M18–24 vanuseklassis 8. koht. See andis Eesti Meistrivõistluste raames 1. koha. Tore oli ka raja ääres aegasid öelda, see tulemus ei tulnud iseenesest, vaid väikeste vahede konkurentide ees ja suure pingutusega. 💪

Ligi kümneminutiline hüpe (isegi ajateenistuses olles) ühe aastaga näitab, et liigume õiges suunas. 🚀

––––––––––––––––––––––––––

Treenerina oli selle aasta kõige vägevam kordaminek minu meelest TriHIT (triathlon high-intensity-training) treeningute läbiviimine Audenteses. Iga laupäev jaanuarist-märtsini. See kasvatas grupi vaimu ja tegi teekonna võistlusteni väga palju ühtsemaks. Ikka hea on omadele kaasa elada, kui oled nende samade inimestega pidanud juba talvel higi ja pisaraid valama!

Mõned põnevad asjad on sel aastal toimunud ka väljaspool Eesti võistlusi. Sel aastal osales mul küll vähe õpilasi Tallinnas, aga eraldi postitusi jaguks ka teistele väljakutsetele (allpool sellest rohkem) ... Oliver Hansalu 70.3 Challenge Turkus 4:10, Martin Sahlen ekstreemtriatlon Norseman (🏁 Finišiaeg 14:15:21, üldarvestuse 95. koht ja Norsemani must särk! 🖤). Moonika Küttim viis hooaja ühe suure eesmärgi samuti Eestist välja ning jooksis aprillis Pariisi maratoni. 🏃‍♀️ Maailma ühel suuremal linnamaratonil oli 2026. aastal üle 57 000 lõpetaja. Pariisi tänavatel tuli Moonika maratoni netoajaks 🏁 4:52:33.

🏊🚴🏃 Martin Sahlen 🏊🚴🏃 võttis ette ühe triatlonimaailma legendaarsema ja raskema võistluse – Norseman Xtreme Triathloni.

See ei ole tavapärane Ironman. Päev algab praamilt külma fjordi hüppamisega, jätkub 180-kilomeetrise ja umbes 3200 tõusumeetriga rattarajaga ning lõpeb mäkke suunduva maratoniga. Finišisse jõudmine tähendab kuulsa musta särgi välja teenimist.

Martin alustas võistlust väga hästi. Vaatamata ujumisrajal tehtud väikesele lisaringile tuli ta 3,8-kilomeetrisest ujumisest välja ajaga 1:19:18 ja umbes 60. positsiooni kandis. See oli tema enda jaoks üks päeva suuremaid üllatusi.

Rattarajal ootasid järsud tõusud, tugev tuul, külm mägiplatoo ja kiired laskumised. TT-ratas koos ketasjooksuga ei olnud 3200 tõusumeetri jaoks just kõige kergem valik, kuid 180 km sai tehtud ning pärast seda algas Martini tugevam ala – jooks.

Zombie Hilli juurde jõudes ootasid teda pere ja lähedased. Sealt tuli veel tõusta Stavsrosse, läbida varustuse kontroll ning võtta ette viimane ja kõige järsem lõik Gaustatoppeni suunas.
🏁 Finišiaeg 14:15:21, üldarvestuse 95. koht ja Norsemani must särk! 🖤

Arvestades, et tõeliselt järjepidevat ettevalmistust kogunes enne starti vaid viis-kuus nädalat, võib tulemusega väga rahule jääda. Martin kirjutas pärast võistlust, et päev näitas eelkõige seda, kui palju ebamugavust on inimene valmis eesmärgi nimel taluma ja kui kaugele saab ennast vaimselt lükata.
Üks päris suur linnuke sai kirja. Küsimus „mis võiks olla järgmine väljakutse?” tekkis tal juba finišis. 😀

🏊🚴🏃 Oliver Hansalu 🏊🚴🏃 hooaeg algas Pariisi maratoniga, kus ta jooksis uue isikliku rekordi 2:46:57. See oli juba kolmas alla kolme tunni maraton – tase, milleni jõudmine nõuab väga tugevat ja järjepidevat jooksuvõimekust.

Helsinki City Run poolmaratonil tuli ajaks 1:18:52. Isiklikust rekordist see küll kiirem ei olnud, kuid sama raja eelmise aasta tulemust parandas Oliver 42 sekundiga. Arengut ei pea alati mõõtma ainult absoluutse rekordiga. Kui saad tuttaval rajal ja võrreldavates tingimustes peaaegu minuti juurde, on see samuti väga korralik samm edasi.

Hooaja peamiseks stardiks pidi olema Ironman Frankfurt. Paraku muudeti keeruliste tingimuste tõttu võistluse formaati ja lühendati rada, mistõttu päris täispika Ironmani tulemust seekord kirja ei saanud.

Ujumine ei tulnud kõige kiirem, kuid esimesel võistlusel uue rattaga oli vahe kohe nähtav. Vaatamata kahele tehnilisele äpardusele suutis Oliver rattal hoida keskmist kiirust 39,5 km/h. Jooks ei läinud kuumades tingimustes soovitud viisil, kuid tulemuseks tuli ikkagi vanuseklassi 10. koht.
Hooaja kõige tugevam tervik sündis Challenge Turku 70.3 võistlusel.

Oliver oli viimati 70.3 stardis 2022. aastal, kui triatloniteekond oli alles alguses. Neli aastat hiljem tuli Turus tulemuseks 🏁 4:10:07, eestlastest 2. koht ja oma vanuseklassi võit! 🥇
Ujumistingimused ei olnud lihtsad, aga rattal suutis Oliver hoida juba üle 40 km/h keskmist kiirust. Poolmaraton tuli seejärel kontrollitult umbes 4:00 min/km tempos.

Neljast hooaja stardist kolmel suutis Oliver teha sisuliselt seda, mida tegema läks. Ainukesena jääb kripeldama see, et korralikku täisp**ka Ironmani tulemust ei saanud kirja ning nägemata jäi, milleks selle aasta vorm tegelikult võimeline oli.

Samas 2:46 maraton, 1:18 poolmaraton, Ironmani vanuseklassi 10. koht ning 4:10-ga 70.3 vanuseklassi võit – päris tühjaks seda hooaega kindlasti nimetada ei saa! 🔥

🏃‍♀️🏃‍♀️🏃‍♀️ Moonika Küttim 🏃‍♀️🏃‍♀️🏃‍♀️viis hooaja ühe suure eesmärgi samuti Eestist välja ning jooksis aprillis Pariisi maratoni.

Maailma ühel suuremal linnamaratonil oli 2026. aastal üle 57 000 lõpetaja. Pariisi tänavatel tuli Moonika maratoni netoajaks 🏁 4:52:33. Suurlinnamaraton on alati midagi enamat kui 42,2 kilomeetrit.

Suured stardikoridorid, kümned tuhanded jooksjad ja rahvarohke rada tähendavad, et oma rütmi leidmine ei ole sugugi lihtne. Seda suurem väärtus on finišisse jõudmisel ja ühe rahvusvahelise maratoni lisamisel tehtud võistluste nimekirja.

Nii palju erinevaid kohti, tulemusi ja emotsioone: külm Norra fjordid ja Gaustatoppen, Pariisi tänavad, Frankfurdi kuumus, Helsingi poolmaraton ning kiire 70.3 Turus.

🏁 Paljudele Eesti harrastajatele tähistab Ironman Tallinn – olgu täisp**k või 70.3 – hooaja suurt sihtpunkti, mille järel tõmmatakse mõtteline joon ning hakatakse vaatama järgmiste eesmärkide poole. 🏁

Treener Henek

👉 https://treeningfookus.ee/treening/ironman-tallinn-2026-taisp**k-ja-70-3/

✨ Sa suudad rohkem kui arvata oskad! ✨

Üks nael päevas võrdub 365 aastas. Nii võib maja püsti panna.
Sama ka treeningutega. Järjepidevus tasub ära.

🏊🚴🏃Ironman Tallinn täisp**k ja 70.3 aastal 2025 🏊🚴🏃

Mõned sõnad nädalavahetusest, mis pakkus emotsioone mitmele tuhandele triatlonisõbrale.

Treenerina sain seekord kõigile õpilastele raja ääres kaasa elada ja mis veelgi parem – olin ka finišis kohal, et nende vahetud emotsioonid kohe kinni püüda.

––––––––––––––––––––––––––
IRONMAN täisp**k
Ujumine 3.8km • Ratas 180km • Jooks 42.2km
––––––––––––––––––––––––––

🏊🚴🏃Oliver Hansalu 🏊🚴🏃

See hooaeg ei ole lihtsalt tulnud, kuigi ambitsioonid on juba iga aastaga ülesse krutitud.

Eelmise aastal ette tehtud 9:13:56 Ironman Hamburgil tähendab, et väiksemat latti pole ka sel aastal mõtet ette sättida. Tööd sai tehtud! Vaeva sai nähtud! Selles mõttes on huvitav olnud näha seda arengut, et oleme jõudnud 2022. aasta esimesest triatlonihooajast 4:39:37 poolpikast 2025. aastani, kus 9 tunni esimene pool või isegi alla 9h on realistlikuks sihtmärgiks. Paraku juhtus see, et ca 4 nädalat enne tähtsamat starti hakkas jalg nii hullu valu tegema, et tuli esimest korda 4 aasta jooksul ka 0-km jooksunädal. Nädal enne starti ei teadnudki päriselt, mis seisus see jooks saab olema Ironman’i sees ja ega Oliveri ümber veenda ka ei õnnestunud (selles osas, et võib-olla on targem mitte startida 😣). Seega sain ainult „kivi kotti“ soovida ja öelda, et kui sa niikuinii juba tegema lähed, siis ega “tagasi hoida pole mõtet” – see ju psühholoogiliselt nõrgestav! 😀

Küll aga ootasin millegipärast sellist nägu, nagu Oliveril oli 2023. aasta Ironmanil kui tal krambid jalgades oli ja paslik oli hapukurki soovitada 🥒 (aeg toona 9:49:41). Samas ujumine oli käesoleval aastal korralik 00:58:28, ratas 04:48:09, seega miks mitte purjetada isikliku rekordi poole (vähemalt!). Nojah, ega ma päris veendunud tegelikult polnud mitu valuvaigistit tal sees on (järgmine päev selgus, et rohkem kui ühel käel saab lugeda). Aga päeva lõpuks oli jooksusamm ikkagi olemas ja naljaga pooleks võib öelda, et vigasena teha tulemuseks 🏁 9:18:26 on ikkagi omaette saavutus. Olen uhke! Nüüd juba oleme teinud 4 hooaega koos. Ei tea kunagi, kas viiendat tuleb, aga minu silmis oleme saavutanud ikkagi “kuldse keskea” – 40 juubel sel aastal – kohta päris head tulemused. Kuivõrd Ironman tulemused lähevad iga aastaga eest ära (3nda koha tulemus M40-44 oli 08:57:03), siis tundub, et tuleb veel pingutada.

🏊🚴🏃Tarmo Alasoo 🏊🚴🏃
Tarmo esimene täisp**k. Kui paljud harrastajad võtavad eesmärgiks kõigepealt 70.3 realiseerimise, siis Tarmo otsustas selle sammu vahele jätta. Õnneks toetas seda mõtet pikemalt maastikurattaga tegelemine. Triatloni kogemus oli siiski napp. Ujumises tuli nullist üles ehitada tehnika ja enesekindlus. Siinkohal kiitus ka ujumistreenerile, kes Tarmot kevadel iganädalaselt abistas. Minu rolliks oli iganädalaselt TRI-HIT trennide tegemine, kus veebruarist aprillini tegime ratas-jooks treeninguid Audenteses. Juba nende trennide pealt oli näha, et Ironman ratta ja jooksu sisu on olemas. Kui vaid ujumisega aega mahuks! 🤔

Viimasel nädalal-kahel suhtlesime tihedalt, et saada kõik väiksed vidinad, tuled ja viled läbi arutatud. Ega Ironman pole kunagi ainult see, mis võistluspäeval aset leiab. Kõik pisiasjad – varustus, tempo, toitumine – tuleb läbi mõelda. Kas geele on piisavalt, kas rattal on õiged rehvirõhud, kas vahetusalad on peas läbi mängitud.

Juba ujumise vaheaega vaadates muigasin rahulolevalt.

01:25:56 ja 02:15 min/100m tempo oli märksa parem kui oleks võinud arvata trennide põhjal. See tulemus jäi väga kaugele 2h 15min ujumise ajalimiidist ning arvestades, et just ujumine oli Tarmo jaoks ettevalmistuse suurim murekoht, ei olnud see enam pelgalt “läbi kulgemine”, vaid kindel ja välja teenitud sooritus.

Ratas läks plaanipäraselt, kuigi seal oli tema rattatausta tõttu oht lihtsalt liiga tugevalt vajutada. Tagakuklas on alati mõte, et Ironman jooks saab olema raske kui kuskil oled oma võimeid üle hinnanud. Samas oli Tarmo nägu “rõõmus ja rõõsa” – naeratus alati suul ja seega oli selline tunne, et kõik lähebki hästi. Nii on Ironmani lahe teha, kui tunned, et kõik on võimalik!

Kokku tuligi Ironman tulemuseks 11:32:37. Esimene täisp**k – see emotsioon on võimas!

Treenerina lootsin 12h alla, nii et see oli hea, et suutsid ootuseid ületada. Eriti ujumisega. Sa oled tugevam, kui arvad! 🔥💪

🏊🚴🏃Urmas Kirsman 🏊🚴🏃
Kolm aastat oleme koos teinud 70.3 distantse. Aeg minna poole pikemaks!

Kui keegi oleks küsinud enne starti minult, mis ajaga Urmas teeb täispika, siis oleksin vastanud 11h 05 (U 1:20h; T1 8min; R 5:45h; T2 7min; J 3:45h). Viimase kolme aasta poolikud olid 5:33:40 → 5:34:13 → 5:39:13. Teadupärast 70.3 + 70.3 ei võrdu päris sama täispika aeg. Kuid siiski tundus juba kevadel, et treeningutes on toimunud mingisugune läbimurre, kui ta suutis jooksu lõikudel teha 3:20-3:30 min/km lõike. Sportlase “lihased” hakkasid välja paistma, seda on treenerina vahva jälgida kui hakkavad jalgades “reljeefid” tekkima. Ironmanil tuleb selline vormis olek kasuks. Aga kõige suurem muutus peab toimuma peas – enam ei tohiks tunduda 3 või 4 või isegi 5 tunnine rattasõit liiga p**k või ebamugav. Ma usun, et Urmas saavutas peaaegu selle “ženn-oleku”, kus ükski eesmärk ei ole liiga kaugel või kõrgel, kui vaid sellega vaeva näha.

Võistluspäeval ujumises 3.8km ajaga 1:33:03. Peab ausalt mainima, et kerge pettumus oli seda aega vaadates. Oli mul ju meeles eelmise aasta tempo poolikult (1:45 min/100m) ja tema enda kommentaar, kus ta justkui “lendas läbi vee”. Ootasin, et heal juhul tuleb alla 2:00 min/100m juurde tempo, mis annaks ajaks alla 1:17:15 või siis kehvamal juhul 2:15/100m ehk 1:26:55. Aga tempo tuli siis 2:26 min/100m. Sain vaid loota, et Urmase tervis on korras ja rattal ning jooksus saab ikkagi treenitud võimed realiseeritud.

Rattaga oli tempo suures pildis ootuspärane, kuigi mõtetes mõlkus 5h 45min ratas, mis oleks andnud keskmiseks kiiruseks 31.35 km/h. Kokku tuli 6:03:28 ja kiiruseks 29.60 km/h.

Jooks tuli väga hästi välja. Isegi natuke ettevaatlikuks tegi kui Urmas tegi esimesed vaheajad 04:48/km → 04:50/km → 04:41/km ehk 10km peal selline tempo. Ütlesin kuskil punktis, et pisut tempot alla tõmbaks 10sek kilomeetri peale. Ei tea, kas ta seda ka jõudis kuulata. 😀 Igatahes maraton sai tehtud ajaga 3:42:33. Ja kõige parem osa oli see, et erilist kustumise märki ei paistnud.

Kokku esimene täisp**k sümpaatse ajaga 11:39:07. Kuigi ma usun, et täispikal enda võimete täielik lahtilukustamine ei olegi nii lihtne 🔓, siis 95% ulatuses jään kogu võistlustulemusega rahule. Treener peab ikka rääkima sellest, mis on võimalik! Usun, et võimalik oli 11 tunni algusesse, aga parem “varblane peos, kui tuvi katusel!” Nüüd on kogemus olemas ja võimalik kõike märksa julgemalt teha.

––––––––––––––––––––––––––
IRONMAN 70.3
Ujumine 1.9km • Ratas 90km • Jooks 21.1km
––––––––––––––––––––––––––

🏊🚴🏃Oliver Pällo 🏊🚴🏃
Esimene triatlonihooaeg, esimene 70.3. Paljugi on sel hooajal juba saavutatud, Valgas, Otepääl, Maardus. Ja kõigest 18 aastat vanust!

Kui nüüd päris aus olla, siis sellist arengut ja tulemusi ma esimeselt aastalt ei oodanud, kui eelmise aasta novembrist alates koostööd tegema hakkasime.

Elu esimene triatlon sprindis Paides kohe 01:05:17 ja vanusegrupi esimene.

Valgas kohe otsa 2:16:22 olümpia ja sellele otsa Otepääl 02:20:38.

Maardus (02:10:23) oli esimene triatlon TT rattaga. Kõik vanusegrupi võidukohad ka.

Eks meil on Eestis kiireid noori ees, kes sprindidistantsidel märksa tugevamad, kuid esimese hooaja kohta on see ikkagi muljetavaldav minek.

Aga siit edasi 70.3 juurde. See oli see unistus, millega üldse ettevalmistusele peale läksime.

Treenerina oli prognoos järgmine.

Ironman 70.3 Tallinn 2025:
—————
± 34:50 ==> ± 1:50/100 m
––––––– T1 | 0:02:30 –––––––
± 2:32:06 ==> ± 35.5 km/h
––––––– T2 | 0:02:00 –––––––
± 1:30:00 ==> 4:16/km
–––––––
4:41:26 ± 5min

Ujumine oli reaalselt 34.49 (1:50/100m). Esimene vahetusala 3:18. Rattadistantsil oli vihmasadu segav faktor ja see omakorda tegi kogu keha küllaltki külmaks. Samas plaanitust suutis ta pisut kiiremini läbida 90km distantsi, 2:29:32 ajaks ja 36.69 km/h keskmine kiirus.

Võib-olla oleks suutnud veelgi ühtlasemalt sõita kui võimsusandur poleks jukerdanud. Aga suures pildis pean ratast vägagi õnnestunuks.

Jooksus nägin küllaltki “haput” nägu vastu tulemas, see grimass ei olnud just kõige parem märk. Alles pärast sain teada, et vahetusalas läks seetõttu nii kaua, et käed olid täiesti

külmunud, nii et oli raskusi jalatsite vahetamisega. Seetõttu tuli T2 prognoositust oluliselt aeglasem (6:12).

Küll aga oli esimese 4 km jooksu vaheaeg 3:59/km, mis ideeliselt on ikkagi väga kiire algus, kuivõrd temposoovitus oli 4:16/km. Kuigi nii p**k distants oli harjumatu ja energiavarud hakkavad 4 tunnise võistlusega ikkagi tunda andma, siis suures pildis oli ka jooks väga arvestatava minekuga. Kokku poolmaraton 1:34:23.

Ironman 70.3 tulemus 4:48:12.

Aegade unistustega võib nii kiirestis ära unustada, kust me alustasime. Nullist. Selles mõttes, et polnud triatlonikogemustki hooaja algusest all. Seega oli minu temposoovituste all väike lisaklausel: * Tegelikult on kõik alla 5h esimese korra kohta väga korralik, kuid ülal toodud prognoos peaks toimima olümpiadistantside põhjal.

Olen väga rahul Oliveri selle hooaja sooritustega. Kui sellise hooga edasi minna, siis jääb Eestis võistlemisest väheks. Tuleb suuremaid sihte seada!

🏊🚴🏃Maris Lillep 🏊🚴🏃
Maris on väga sihikindel inimene. Seda kinnitab ka asjaolu, et ta on nüüdseks kolmel järjestikusel aastal teinud Tallinnas 70.3 distantsi. Igal aastal ei ole ideaalsed tingimused. 2023. aasta poolik oli ajaga 5:16:55, 2024. aastal 5:16:49. Paberil polnud arengut. Samas kui teada, et millistest raskustest Maris suutis välja tulla (sh puukborrelioos), siis ei tundunudki see eelmine hooaeg nii täbar. Käesoleval aastal lihtsalt pidid mõned tähed joonduma ja paremini minema. Nii ka läks! Esimene suurem märk sellest, et sel aastal võiks oodata ka poolpikal hästi, tuli Valga triatlonilt, kus tuli vanusegrupi II koht. Võistlusaeg ei olnud minu silmis midagi erilist, kuid oluline on emotsioon. See on see koht, kus tundub alati raske olevat – mäletan hästi seda 2023. aasta Marise kustunud nägu pärast võistlust kui see Valga “kuumus lihtsalt tappis”. Seekord oli nii tuuline, et isegi suurtel meestel oli raske ratta seljas püsida! Aga koht oli hea. Valga järel paar nädalat hiljem tuli poodium ka Otepääl, seekord I koht N35-39. Ja mis veelgi ägedam, Eesti Meistritiitel vanuseklassis tuli ka maastikurattasõidus. Seda mitte lihtsalt ja garanteeritult, vaid läbi eelnevate sõitude kahtluste ja treeningprotsessi väsimuse ja varasemate võistluste viletsamate kohtadega.

Trenn pidi viima suuremate triatlonieesmärkideni. Iga nädalalõpu võistlusega ei saanud hoogu maha võtta. Kuid MTB eestikateks puhkasime paremini välja. Ja oh, sellist emotsiooni on vaja! Kui oled endale võimeline tõestama, et suudad olla selle päeva parim! See annab palju juurde.

Selline hooaja esimene pool lihtsalt pidi kulmineeruma millegi erilisega poolpikal distantsil 70.3. Üks tugev märk sellest, et Maris on väga hästi suutnud fokusseerida, tuli ka sellest, et eelmisel aastal otsustas ta et 70.3 tempot ja aegasid ette ei taha. Ta tahtis ilma numbriteta (pingevabalt) võistelda. Seekord mõtlesin sama, et ei hakka igaks juhuks treenerina mingeid pingeid peale panema. Siiski mõned päevad enne starti küsis Maris ise ratta võimsuse numbreid. OK, see on väga hea märk, jõudsin mõelda. Ette kirjutasin sellised mõtted.

Ironman 70.3 Tallinn 2025
—————
U 38:00 ==> 01:59/100m
––––––– T1 | 0:04:00 –––––––
R 2:35:00 ==> 34.89 km/h
SLS 145–152 l/min
Vatt 185-190w (ühtlane sõit 185-190 W ja tempovariant 190-200W, kuid lühemalt kuni 5min)
––––––– T2 | 0:03:00 –––––––
J 1:45:00 ==> 04:59 min/km
–––––––
TRI 5 hrs 5 mins 0 secs

Plaan on üks ja reaalsus alati natuke erinev. Kuid kui eelmiste aastate ajad ja treening kokku võtta, siis need numbrid tundusid kõik tehtavad. Ujumine tuli 43:41. Palju kehvem kui olin esialgu lootnud. Huh, kas ikka kõik klapib sel päeval, tekkis kohe küsimärk. Eelmisel aastal oli aeg samal distantsil 38:32.

Rattal oli samas hoog sümpaatne, aeg 02:33:37 ja keskmine kiirus 35.71 km/h. Hiljem selgus, et sinna sisse mahtus veel 2 min penalty box. Jooksus hakkas täielikult selguma, et vanusegrupi poodiumikoht on käeulatuses. Kokkuvõtvalt üle ootuste tugev jooks 01:38:40.

Kokkuvõtvalt 70.3 distantsi isiklik rekord 5:04:06. Ja trummipõrin 🥁 vanusegrupi üldarvestuses naiste III koht ja ettepoole jäid vaid 2 soomlast, seega ka Eesti meister N35-39. Palju õnne! 🎉 Hea uudis on see, et juba varsti ootavad ees ka Marbellas Ironman 70.3 maailmameistrivõistlused. Jalgu seinale ei saa veel visata, kuid hooajaga saab juba päris rahule jääda.

------------------------------------------------

Nii sai suurema punkti minu 8 hooaeg triatloni treenerina. Mõned põnevad asjad on sel aastal veel olnud peale Eesti võistluste. Näiteks Moonika Küttimi esimene Ironman Rootsis Kalmaris ajaga 12:28:36, mille kokkuvõtte leiab veebilehel samas postituses. Sille Meikop tegi Ironman 70.3 Jönköpingus tulemusele 5:40:38 ja Kristo Prangel üllatas XTRERRA Euroopa Meistrivõistlustel 25-29 Open AG esikohaga ja nüüd minek septembris XTERRA maailmameistrivõistustele. Nii palju ägedaid kohtasid, tulemusi ja emotsioone!

Paljudele Eesti harrastajatele tähistab aga Ironman Tallinn – olgu täisp**k või 70.3 – hooaja suurt sihtpunkti, mille järel tõmmatakse mõtteline joon ning hakatakse vaatama järgmiste eesmärkide poole. Nii ka minul, restart ja töö jätkub suurte saavutuste otsingul. 🥳

https://treeningfookus.ee/treening/ironman-tallinn-taisp**k-ja-70-3/