Personaaltreener Martin Luik- toitumiskava ja treening

Tahad, et sinu laps liiguks rohkem?

Siis on üks üsna ebamugav küsimus, mida tasub kõigepealt endalt küsida:

Kui palju liigud sina?

Kui laps näeb kodus vanemat, kes veedab vaba aja peamiselt telefoni või televiisori ees, on üsna keeruline talle samal ajal selgitada, kui oluline on aktiivne eluviis.

Lapsed õpivad palju rohkem sellest, mida me teeme, kui sellest, mida me neile räägime.

Ja probleem on tõsine.

Eestis on laste ülekaalulisus aastatega märgatavalt kasvanud ning liikumisaktiivsus ei ole paljude laste puhul kaugeltki soovituslikul tasemel. WHO soovitab 5–17-aastastele keskmiselt vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega liikumist päevas.

Aga lahendus ei pea algama sellest, et ütled:
„Mine õue!“

Mine parem ise.

🚲 Sõitke koos rattaga.
🥾 Minge matkama.
⚽ Mängige palli.
🏃‍♂️ Minge jooksma.
📱 Ja pange mõlemad telefon mõneks ajaks taskusse.

Lapse liikumisharjumusi mõjutavad küll paljud asjad, kuid vanema enda käitumine ja eeskuju on üks olulisemaid mõjutajaid.

Kirjutasin sellest pikemalt oma uues blogipostituses.

👉 Link artiklile esimeses kommentaaris.

Aga nüüd üks aus küsimus lapsevanematele:
Kas sinu laps näeb sind pigem liikumas või ekraani ees istumas? 👀
1. September alustavad lapsed kooliteed, alusta sina sporditeed!

„Mis harjutusega saab ilusa kõhu?“

Seda küsimust olen noortelt spordihuvilistelt päris mitu korda kuulnud.

Kõhulihased? Plank? 500 istessetõusu päevas?

Aga siis vaatan pärast trenni riietusruumi prügikasti ja näen seal paari krõpsupakki. 😄

Siin on üks väike probleem.

Kõhulihaste treenimine on tore, aga kui toitumine töötab sellele järjekindlalt vastu, siis võibki juhtuda, et kõhulihased on olemas… lihtsalt neil on väga hea peidukoht.

Nii et minu esimene soovitus oleks üsna lihtne:

👉 ära söö regulaarselt rämpsu.
Tundub lihtne, aga millegipärast on seda vahel raskem teha kui 500 istessetõusu.

Hea jõusaalivorm ei tee sind automaatselt heaks sportlaseks.

Jah, jõud ja üldine füüsiline vorm on olulised.

Aga paljudes spordialades ei määra tulemust ainult see, kui palju sa kangile raskust juurde paned või kui kiiresti suudad 10 kilomeetrit joosta.

Kas sa suudad:

⚡ kiiresti jõudu genereerida?
💨 kiiresti liikuda?
🔄 muuta hetkega suunda?
👀 reageerida sellele, mis sinu ümber toimub?
⚖️ säilitada kontrolli oma keha üle?

Need on võimed, mis võivad eristada lihtsalt heas vormis inimest sportlasest, kes suudab oma füüsilise võimekuse ka päriselt spordialal tulemuseks muuta.

Kirjutasin oma uues artiklis kuuest oskustega seotud võimest, mida tasub treeningus arendada.

👉 Link esimeses kommentaaris.
Millist neist omadustest sina praegu kõige rohkem treenid?

Mis juhtub sinu lihastega, kui treening jääb pikemaks ajaks pausile?

Üks levinud müüt ütleb, et lihas muutub lõpuks rasvaks.

Ei muutu. 😄

Lihasatroofia tähendab lihasmassi vähenemist ning sellega võivad kaasneda ka jõu, vastupidavuse ja neuromuskulaarse koordinatsiooni langus.

Ja siin läheb asi huvitavaks.

Kui treening jääb ära, ei kao lihtsalt peegelpildist lihas. Muutuvad ka need süsteemid, mis võimaldavad sul olla tugev, liikuv ja stabiilne.

Aga kui palju treeningut on tegelikult vaja, et lihasmassi ja jõudu säilitada?

Ja kas paar treeningut nädalas võib selleks tõesti piisata?

Kirjutasin sellest põhjalikumalt oma uues blogipostituses.
👉 Link artiklile on esimeses kommentaaris.

Ja üks küsimus sulle: kui peaksid praegu treeningust kuu aega pausi tegema, mida kardaksid rohkem – lihasmassi või jõu kaotamist?

Kui toote pakendil on kirjas "light", "fitness", "0%" või "dieet", kas see tähendab automaatselt, et see aitab kaalust alla võtta?

Kahjuks mitte.

Paljud inimesed söövad selliseid tooteid rohkem lihtsalt seetõttu, et need tunduvad "lubatud". Nii võib päevane kalorikogus hoopis märkamatult suureneda.

Kaalulangust ei määra üksik toode, vaid kogu päeva toitumine ja harjumused.

Kirjutasin blogis lahti, miks dieettooted võivad mõnikord töötada hoopis sinu eesmärkide vastu ning millele poes tegelikult tähelepanu pöörata.

📖 Blogi link on esimeses kommentaaris.

Kas sina ostad aeg-ajalt "light" või "fit" märgistusega tooteid?

Kas oled kuulnud väidet, et hommikul enne hommikusööki tehtud kardio põletab rohkem rasva?

See on üks fitnessimaailma kõige visamaid müüte.

Tõsi, tühja kõhuga treenides kasutab keha treeningu ajal suuremal määral rasva energiaallikana.

Aga siin tuleb oluline erinevus:

👉 Rohkem rasva põletada treeningu ajal ei tähenda automaatselt rohkem keharasva kaotada.

Pikaajalist rasvakaotust mõjutavad palju rohkem:

✔ päevane energiabilanss
✔ piisav valgutarbimine
✔ kvaliteetne treening
✔ järjepidevus

Kirjutasin selle teema põhjalikult lahti koos teadusuuringute ja praktiliste soovitustega.

📖 Blogi link on esimeses kommentaaris.

Kas sina oled kunagi teinud hommikust tühja kõhuga kardiot eesmärgiga rohkem rasva põletada?